Ehitada tuleb teisiti mõlemaid eesmärke silmas pidades. Ehitus- ja kinnisvarasektor on kliimamuutuste keskmes. Ja mitte üksnes ühe teemaga. Sektoril on kandev roll kliimaeesmärkide täitmises. Seda toetab investorite ja lõppkasutajate kasvav nõudlus energiatõhusate madalsüsinikehitiste järele, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

- Tulevikuhoonet ei saa projekteerida lihtsalt minevikku vaadates, rõhutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann
- Foto: Cärol Liis Metsla
Teine teema, millest meil veel vähe räägitakse, on sektori haavatavus kliimamuutuste mõjudele. Keegi täpselt ei tea, milline saab meil siin Eestis olema vihmade ja põudade intensiivsus ja sagedus, kuumalained ja õhukvaliteet. Küll aga tuleb arenguid jälgida ja hakata kohanemise tegevusi juurutama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Järgmise aasta märtsiks valmiv Ehituse teekaart 2040 mõõdab elukeskkonna ja büroopindade jalajälge ning allutab ehitusvaldkonna kliimanõuetele.
Tallinna külje alla kerkiv Järvekella elamurajoon on näide, kuidas konstruktiivne koostöö ja tänapäevane tehnoloogia muudavad ehitusprotsessi tõhusamaks, keskkonnasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks. Seitsmest A-energiaklassi ridaelamust koosnev arendus valmib ehitusettevõtte Rand ja Tuulbergi ning arendaja LAAM Kinnisvara koostöös. Esmakordselt Eestis kasutatakse ehitusel 100% roheelektrit ja hooned valmivad Welementi tehases toodetud puit-elementidest.