- ST
Kodu sünnib koostöös – arhitektid ja noor pere loovad kodu südamega
“Me vaatasime mitmete arhitektuuribüroode portfoolioid läbi, Kontsept Arhitektuuribüroo stiil oli kõige rohkem meie moodi,” ütleb majaperemees Tanel vastvalminud maja ees, endal üks laps süles ning teine jala küljes. Suure inimeste jutud tõmbavad ikka väikeseid inimesi magnetina ligi. Majaperenaine Maris lisab: “Kui me saatsime Kontseptile päringu, kutsusid nad meid kontorisse külla, et plaane lähemalt arutama.” See kõlas nagu lubadus meeldivaks koostööks.
“Kodu projekteerimine nõuab tellija tunnetamist, sest kodu ehitatakse reeglina ühe korra ning igaveseks,” selgitab Kontsepti arhitekt Kaidi Põder. Tema kolleeg Margo Koppel lisab: “Eriti põhjalik tuleb olla siis, kui meilt tellitakse nii arhitektuur kui sisearhitektuur.” Ja kui klapp tellijatega saavutatud, tutvusid Koppel ja Põder ka krunthaaval areneva aedlinnaga, et hoone sealse arhitektuuriparaadiga haakuks.
Suurem ja avaram kui eest paistab
Silme ees Taneli ja Marise soovitud tubade loetelu, aedlinna detailplaneering ning jalutuskäigul nähtu, asus Põder nuputama: “Õnneks paistab krundile päev läbi kolmest küljest päike ja sissesõidutee jääb põhja poole. See võttis valikuid vähemaks.” Tavapärane tahukas teda ei köitnud, vinkelmaja samuti mitte: “Ja siis taipasime kollektiiviga, et kui panna hoonemahud üksteise suhtes nürinurga alla, tekib maja lõunaküljele privaatne terrassi- ja hooviala!” See mõte meeldis ka Tanelile ja Marisele.
Valmiv maja - järge ootavad viimased pisitööd-sisustustellimused, terrass ning krundi haljastus - ei anna end esimese hooga tulijale kätte. Sissesõidutee vaates jääb tooni andma kahekordne hooneosa, ühekordne kaob libamisi krundi sügavusse. Aknaid on maja põhjaküljel vähe. Siinpoolses välisilmes annavad tooni kreemvalged fassaadiplaadid ja peitsitud püstpuitribistikud. Minimalistlik modernism, esmamuljeks kindlus.
“Vaatame parem maja teiselt poolt,” juhatab Tanel ning ulatab põnnid Marisele. Siin lõunakaares oleks tegu justkui teise majaga! Nüüd me räägime mõnusast avarast kodust, mis avaneb aeda ja kuhu paistab alati päike. Avarad maast laeni aknad-uksed seovad esimese korruse ühiselu ruumid tulevase õueterrassiga tervikuks, fassaadilahenduses tooni andev hele puitribistik lisab maalähedast hubasust ning maja vaates annab tooni pigem selle ühekorruseline osa. Selgub, et kindluse taga peidab end pesa.
Seestpoolt jaguneb pesa kaheks mõtteliseks osaks. Ühekordne hoonemaht koosneb avarast elutoast, mille põhjaseinas on saarega eraldatud köök ning lääneseina lükandukse taha jääb väike koduspaa. Kahekordsesse mahtu jäävad panipaigad-abiruumid,garaaž, trepp teisele korrusele, pererahva magamistoad, kontorituba, vannitoad ning hoovipoolne rõdu “Nende tubade paigutusega tuli veidi mängida, et magamistubadesse paistaks hommikupäike ja kontorisse õhtupäike,” selgitavad Koppel ja Põder.
Perenaine Maris kiidab peale piisava hulga panipaikade veel esimese korruse voolavat avatud planeeringut: “Ma võin köögis kokata või diivanil lugeda, mul on samal ajal ülevaade majas ning aias toimuvast. Väikeste laste puhul on see väga oluline.”
Õiges majas peab olema sahver
Peremees Tanel osutab uksele köögi paremas servas: “Tead, mis see on? See on sahver. Mulle on vanaema maamajast külge jäänud arusaam, et õiges majas peab olema sahver. Ja nii palusin Kontseptil ka selle meile projekteerida.” Seest paistab sahver nagu sahver ikka ‒ riiulid täis maitse- ja toiduainete topse, karpe, purke paberkotte ja pudeleid. Lapsed on end sisse sättinud elutoa batuudi mõõtu diivanil, teler seinal näitab neile multifilmi.
Maja sisearhitektuuri üldine tonaalsus haakub välisega, siingi on kasutatud palju puitu ja puidukarva laminaati ning seintel-laes heledaid värve, siin-seal kontrastiks ka tumedaid toone. Esimese hooga püüavad siseneja pilku köögisaare kohal justkui koormarihma küljes rippuvad lambikuplid. “See oli Kontsepti arhitektide valik, ma ise poleks nii julge olnud,” kommenteerib Tanel.
“Kui välisarhitektuuris usaldasime täielikult Kaidi ja Margo nägemust, siis sisearhitektuuri osas tegime rohkem koostööd,” selgitab Maris ning meenutab, et õigete toodete, toonide ning tarnijate leidmine oli kohati tükk tööd. “Sest näiteks väike tooninäidis ehituspoes võib olla petlik, suurel seinapinnal mõjub sama värv teisiti,” toob Tanel konkreetse näite ja teise kohe otsa: “Ning näiteks sauna eestoa lükanduste osas selgus, et Eestis on täpselt üks firma, kes selliseid teeb.”
Ja kuigi teha on majas ja aias veel palju, elavad Tanel ja Maris lastega oma uues kodus juba kevadest. “Mullu aprillis löödi kopp maasse ja tänavu aprillis kolisime sisse. Meil vedas nii arhitektide kui ehitajaga,” on noor pere omadega rahul. Lapsed on lõpetanud multifilmi ja soovivad jäätist.
Üks küsimus: Kuidas sujus koostöö Kontseptiga?
Vastab Anti Urbel, maja ehitanud CoralRoof OÜ projektjuht.
Kontsept Arhitektuuribüroo arhitektide poolt koostatud ehitusjoonised olid selged ja arusaadavad. Loomulikult tuleb keerukamate lahenduste puhul ette olukordi, kus projekti käigus tekib vajadus täiendavate tööjooniste või mõne sõlmjoonise täpsustamise järele – neid kordi võib aga ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Arhitektid reageerisid alati väga kiiresti: piisaski ühest telefonikõnest ning vajalikud täiendused olid peagi valmis. Koostöö sujus tõesti väga hästi.
Konstruktsiooniliselt tegid projekti eriliseks pikad silded ja konsooltala nurgaakna kohal. Sisearhitektuuri poolelt oli näha, et arhitektid olid oskuslikult ära kasutanud kogu ruumi ja planeerinud loomuliku päevavalguse kasutust väga hästi. Samuti väärib märkimist julge siseviimistluslahenduste valik, mis andis majale isikupära.
Koostöö sujus kokkuvõttes väga hästi – suhtlus oli kiire ja konstruktiivne. Kõigil osapooltel oli ühine eesmärk ning lahendused sündisid arutelude ja koostöö tulemusena, mitte individuaalsete eelistuste najal. Tööprotsess oli ladus, sest kõigi vahel valitses usaldus ning tegutseti läbipaistvalt. Samuti liikus info kiiresti ja operatiivselt, mis aitas vältida segadusi ja hoidis töövoo tõhusana. Sellise rätsepatööna valminud projekti puhul on see eriti oluline, sest töö käigus tekib paratamatult muudatusi, kui tervikpilt hakkab samm-sammult kuju võtma.
Seotud lood
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?
Hetkel kuum
Enimloetud
3
5
Järelturu korteri puhul näeb ostja üsna täpselt, mida ta ostab
Viimased uudised
Pelgalt vastutuse kirjapanemisest üürilepingusse seetõttu ei piisa
Konverentsid
Hetkel kuum
Tõenäoliselt on tegemist viimaste aastate suurima üksikobjekti jaekinnisvaratehinguga Balti riikides
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele