Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks

“Oleme alati rõhutanud, et inimene ei tule kaubanduskeskusesse, ärimajja, hotelli ega kinno parkimise pärast. Parkimine on lihtsalt üks osa teekonnast ja mida vähem peab sellele eraldi mõtlema, seda parem,” ütleb EuroPark Estonia OÜ tegevjuht Karol Kovanen. Kui süsteem suudab sõiduki numbrimärgi automaatselt tuvastada, fikseerida saabumise ja lahkumise, kontrollida parkimisõigust ning siduda selle makselahendusega, ei ole põhjust panna parkijat kogu protsessi ise käivitama.

Tõkkepuu on parkimisega nii harjumuspäraselt seotud, et seda peetakse sageli justkui parkimismaja või kontrollitud parkimisala loomulikuks osaks. Paljudel objektidel on see endiselt väga hea ja ainuõige lahendus, kuid tõkkepuu ei peaks olema automaatselt parkla sünonüüm.

“Kui kümned või sajad sõidukid liiguvad hommikul või õhtul ühest sisse- või väljasõidust korraga läbi, piisab tegelikult väga vähesest, et tekiks järjekord – ühel ei tööta kaart, teisel on pilet kadunud, kolmandal ei avane miskipärast tõkkepuu ja ülejäänud ootavad tema taga. Sellises olukorras tasub küsida, mida see tõkkepuu seal päriselt teeb ja kas sama asja saaks teha ka ilma füüsilise tõkketa,” räägib Kovanen. Tänane numbrituvastus võimaldab parkimissessiooni alustada automaatselt hetkel, mil sõiduk parklasse siseneb, ning lõpetada selle samamoodi väljumisel. Parkija ei pea võtma piletit, avama äppi ega midagi eraldi registreerima.

Aga ka kõige lihtsama süsteemi puhul võib juhtuda, et inimene unustab, kiirustab või jätab parkimise õigel ajal tasumata. Friida puhul ei tähenda tasumata parkimine kohe leppetrahvi, vaid parkijal on võimalik parkimise eest tasuda ka pärast parklast lahkumist, kuni 48 tunni jooksul. Kui tasu jääb ka selle aja jooksul maksmata, saab kliendile saata meeldetuletuse. “Mõte on väga lihtne – parkimisoperaatori eesmärk peaks eelkõige olema see, et parkimise eest saaks korrektselt tasutud, mitte see, et inimene võimalikult kiiresti eksimuse eest karistada saaks,” ütleb Kovanen.

Parkija jaoks tähendab Friida eelkõige lihtsat ja sujuvat parkimist, kuid sama oluline on see, kuidas parkimist igapäevaselt korraldatakse ja juhitakse.

Suuremate ärihoonete või -linnakute parklates kasutavad sama ala sageli nii töötajad, kliendid kui külalised ning nende parkimisvajadused on erinevad. Mõni vajab kohta terveks päevaks, teine vaid mõneks tunniks. Füüsiliste lubade, kaartide ja Exceli tabelitega saab seda kõike muidugi hallata, aga küsimus on, miks peaks seda tegema käsitsi, kui sama asja saab digitaalselt.

Süsteemi juurde kuuluv parkimise haldusportaal võimaldab hallata nii pika- kui ka lühiajalisi parkimisõigusi ning jagada neid paindlikult vastavalt erinevatele kasutajagruppidele. Vajadusel saab õigusi lisada, muuta või lõpetada ilma, et keegi peaks füüsilisi lubasid välja andma või tagasi korjama.

Sama oluline on ülevaade parkla kasutuse kohta. “Lihtne on öelda, et „hommikuti on see päris täis“, aga juhtimisotsuste tegemiseks on sellest vähe. Oluline on teada, millal parkla tegelikult täitub, kui kaua sõidukid seal keskmiselt seisavad, kui kiiresti kohad vabanevad, millised kasutajagrupid parkimiskohti kasutavad ning kui pikalt püsib parkla suure täituvusega enne, kui kohad taas vabanema hakkavad. Kui need andmed on olemas, ei pea hinnastamist, tasuta parkimise aega või kasutajate tingimusi muutma kõhutunde järgi, vaid saab vaadata päris kasutust ja hinnata ka seda, kas tehtud muudatus päriselt töötas,” räägib Kovanen.

Ärikinnisvara puhul ei ole parkla lihtsalt maja kõrval olev asfalt. Tegemist on väärtusliku pinnaga, millel on oma eesmärk, kulu ja sõltuvalt asukohast ka arvestatav tulupotentsiaal. Mida parem on ülevaade parkla tegelikust kasutusest, seda teadlikumalt saab juhtida nii parkimiskohtade kasutust kui ka nende tasuvust.

Üks võimalus on pool-parking ehk parkimiskohtade ühiskasutus. “Selle asemel et siduda iga koht jäigalt ühe ettevõtte või ühe sõiduki külge, saab parkimiskohti jagada kasutajate vahel vastavalt tegelikule vajadusele ja kasutusajale. Näiteks võib sama koht teenindada tööpäeval kontoritöötajat ning õhtul või nädalavahetusel teist parkijat. Nii ei pea iga kasutajarühma jaoks rajama eraldi alakasutatud kohti,” selgitab Kovanen.

Ülemiste Citys on seda põhimõtet edukalt rakendatud, võimaldades parkimismaja loaga kasutajatel valida mitme parkimismaja vahel ja kasutada olemasolevaid parkimiskohti paindlikumalt. Lisaks on kasutusele võetud ettevõtetevaheline parkimiskohtade reaalajas jagamine, mis võib EuroParki hinnangul vähendada parkimiskohtade vajadust ligikaudu 30% ning võimaldab sama parkimispinnaga teenindada rohkem kasutajaid.

Sellele lisandub dünaamilise hinnastamise võimalus, mis võimaldab parkimishindu kohandada vastavalt nõudlusele ja parkla täituvusele. Suurema nõudluse korral aitab hinnastamine suunata parkimiskohtade kasutust ja parandada nende kättesaadavust, samas kui vaiksematel aegadel võib soodsam hind tuua parklasse rohkem kliente. Seejuures peab hinnastamine olema parkijale selge ja ette teada. “Eesmärk ei ole lihtsalt kõrgemat hinda küsida, vaid juhtida nõudlust, kasutada olemasolevaid parkimiskohti võimalikult tõhusalt ning kasvatada parkimisala kogutootlust,” rõhutab Kovanen.

Oluline ei ole seega üksnes parkla täituvus, vaid ka see, kui palju teenib tegelikult iga parkimiskoht või ruutmeeter. Parkla kõrge täituvus ei tähenda tingimata, et selle kogu tulupotentsiaal on ära kasutatud. Kui parkimiskoht on pikaks ajaks ühele kasutajale reserveeritud, kuid seisab tegelikult suure osa ajast tühjana, jääb väärtuslik pind kasutamata. “Nutikas parkimiskorraldus võimaldab olemasolevaid kohti paindlikumalt kasutada, teenindada sama pinnaga rohkem kliente ning suurendada tootlust ühe parkimiskoha kohta. Seega ei ole küsimus alati selles, kuidas parkimiskohti juurde rajada, vaid kuidas olemasolevatest võimalikult palju välja võtta,” räägib Kovanen.

Kõige selle juures on oluline siiski mitte laskuda äärmusesse ja arvata, et nüüd peaks iga olemasoleva tõkkepuu kiiresti maha võtma. Ei pea.

“Parkimislahendus peab alati lähtuma konkreetsest eesmärgist. Mõnes kohas töötab tõkkepuu suurepäraselt ja pole mitte mingisugust põhjust seda muuta, teises piisab lihtsamast numbrituvastusest, kolmandas on kõige olulisem elektrooniliste lubade haldus ning neljandas on mõistlik erinevad lahendused omavahel kokku panna,” selgitab Kovanen.

Erinevad parkimisvajadused ei pea tähendama erinevaid süsteeme. Parkimisõiguste ja maksete haldamine, kasutusandmete analüüs ning dünaamiline hinnastamine saavad toimida ühel platvormil. Seejuures ei pea parkija kasutama üht kindlat rakendust ega parkla tingimata tõkkepuud. Lähenemine on paindlik ja riistvaraneutraalne ehk hardware-agnostic, mis tähendab, et lahendus ei sõltu ühe kindla tootja seadmetest, vaid võimaldab kasutada erinevate tootjate riistvara ja kombineerida tehnilisi lahendusi vastavalt konkreetse parkla vajadustele.

“Seetõttu ei tohiks parkimislahenduse planeerimist alustada niivõrd tehnilisest perspektiivist, vaid esmalt tuleks vaadata, kes ja kuidas parklat kasutavad ning millised vajadused seal tegelikult on. Alles siis saab otsustada, milline tehniline lahendus seda kõige paremini toetab,” toob Kovanen välja.

Friida ei ole Europargi jaoks eesmärk omaette, vaid üks võimalus lahendada parkimine nii, et parkijal oleks vähem tegevusi ning maaomanikul samal ajal rohkem ülevaadet ja kontrolli. Tänaseks on lahendus kasutusel juba väga erineva iseloomuga parkimisaladel ja parkimismajades üle Eesti, näiteks Nautica Keskuses, Kristiine Keskuses, Mainor Ülemiste City linnakus, Tasku Keskuses ja Arteri parkimismajas. Friida alasid lisandub järk-järgult juurde ning plaan on üle vaadata ka kõik need parkimisalad, kus täna tõkkepuusüsteem kasutusel on. “Eesmärk ei ole tõkkepuid lihtsalt eemaldada, vaid muuta seal, kus parkla kasutus ja liiklusvoog seda võimaldavad, parkimine nii parkija kui maaomaniku jaoks lihtsamaks,” ütleb Kovanen.

Parkimistehnoloogiast võib rääkida väga keeruliselt, olgu jutt kaameratest, integratsioonidest, maksekanalitest või andmevahetusest, aga parkija jaoks peaks kogu asi jääma võimalikult lihtsaks. Oluline on, et parkimine toimiks loogiliselt, kiiresti ja ilma liigsete lisasammudeta. Mida vähem peab inimene aru saama sellest, kuidas parkimissüsteem taustal töötab, seda parem on tavaliselt ka kasutajakogemus.

“Parkimise tulevik ei ole meie hinnangul rohkemates nuppudes, paberpiletites ja lisategevustes. Pigem vastupidi. Hea tehnoloogia peaks võtma parkijalt ära kõik need sammud, mida süsteem saab tema eest ise teha,” rõhutab Kovanen.

Sama põhimõte kehtib tegelikult ka parkimisala planeerimisel, mida alustatakse vahel veidi valest otsast. “Tehniline nimekiri, kaamerad, tõkkepuud, ekraanid, valgustus ja veel mitmed lisalahendused võivad kõik olla väga vajalikud, kuid kui sellele kõigele tuleb hinnasilt juurde, selgub sageli, et seda kõike tegelikult ei olegi vaja või ei olda valmis sellesse investeerima,” tõdeb Kovanen. “Seega on palju mõistlikum kõigepealt selgeks teha, millist eesmärki parkimisala täitma peab, kes seda kasutavad, millised on parkijate käitumismustrid ning kus probleemid päriselt tekivad või potentsiaalselt tekkida võivad. Alles siis saab hinnata, milliseid seadmeid on vaja ja millest võib rahulikult loobuda,” lisab Kovanen.

Seetõttu tasub nii uue kui ka olemasoleva parkimisala puhul aeg-ajalt küsida – miks me sunnime parkijat endiselt tegema asju, mida tehnoloogia saab hoopis ise tema eest ära teha?

Võib-olla ei peakski.

Kui sinu kinnistu, ärimaja, kaubanduskeskuse või parkimismaja tänane parkimislahendus vajab ülevaatamist, tasub enne uute seadmete ja tehniliste lahenduste valimist vaadata tervikpilti ning teha selgeks, mida parkimisalalt tegelikult oodatakse. Alles seejärel saab leida lahenduse, mis on põhjendatud nii kasutajakogemuse, halduse kui ka investeeringu vaates.