Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pääsküla saab 1,3 mln euro eest uue alajaama
Eesti Energia Jaotusvõrk sõlmis ABB-ga ehituslepingu uue Pääsküla alajaama rajamiseks. Tööde maksumus on ligi 1,3 miljonit eurot.
Ligi 4000 majapidamist elektriga varustava alajaama ehitustööd algavad augustis, teatas Eesti Energia. Pääsküla endine alajaam hävis aasta alguses toimunud jaotusseadme plahvatuses. Praegu varustab Pääsküla majapidamisi elektriga ajutine alajaam, mis eemaldatakse võrgust pärast uue alajaama käivitamist 2012. aasta juulis.
„Sel aastal teeme projekteerimistöid, ehitame alajaama uue hoone ning tellime jaotusseadmed ABB Tsehhi ja Saksamaa tehastelt. Uued jaotusseadmed valmistatakse eritellimusel vastavalt Pääsküla piirkonna võrgu vajadustele ja need saame kätte talvel,“ rääkis Jaotusvõrgu suurprojektide sektori juhataja Jaanus Klais.
„Kevadel, kui maapind on sulanud, ühendame alajaama piirkonna elektrivõrku. Tarbijaid hakkab uus alajaam vooluga toitma aga alles pärast põhjalikku seadistamist järgmise aasta suvel,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pääsküla endine alajaam ehitati 1960ndatel aastatel. Jaotusvõrgu elektrivõrgu investeerimiskavas oli vananenud alajaama asendamine planeeritud algselt 2012. aastasse.
Perioodil 2011-2014 plaanib Jaotusvõrk elektrivõrgu uuendamisse investeerida aastas keskmiselt ligikaudu 100 miljonit eurot. Esmajoones uuendatakse elektrivõrku kõige rikkelisematel liinidel, mis varustavad elektriga suuremat tarbijate arvu. Seega avaldavad uuendustööd suurimat mõju elektrikvaliteedile maapiirkondade majapidamistes, mida praegu toidavad metsasihte läbivad vananenud õhuliinid.
2010. aastal investeeris Jaotusvõrk elektrivõrgu uuendamisse enam kui 60 miljonit eurot, sealhulgas kogu teenitud ärikasumi. Eesti Energia Jaotusvõrk haldab kokku üle 61 000 kilomeetri elektriliine ja enam kui 22 000 alajaama.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.