Uusi eluruume vaid 0,4% elamufondist

Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas. Elamuehituse piirkondlikest erinevustest hoolimata on kogu elamufondi jaotus asukoha järgi püsinud enam-vähem muutumatu. 2011. aasta alguses asus maal 224 470 ja linnas 431 430 eluruumi. Seega paiknes kolmandik eluruumidest maal ja kaks kolmandikku linnas.

2011. aasta alguses oli elaniku kohta 30,1 ruutmeetrit pinda ja 1000 elaniku kohta 489 eluruumi. Eluruumi kättesaadavus ja elamistingimused on aasta-aastalt järjest paranenud. Ehkki oma osa selles on üha väheneval rahvaarvul, on eluruumide suhteline arv ja suurus pidevalt kasvanud. Eluruumi keskmine pind on 1994. aastaga võrreldes 24% suurem, eluruumide arv 1000 elaniku kohta on kasvanud 18%. Viimastel aastatel on mõlema näitaja kasv siiski aeglustunud. 2011. aasta alguses oli eluruumi keskmine pind 0,4% ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta 0,6% suurem kui aasta varem. Majanduslangus, mille tõttu vähenes nõudlus uute eluruumide järele, ning väiksemad sissetulekud ja pankade karmimad laenutingimused mõjutasid 2008. aastal alanud eluruumide arvu kasvu aeglustumist ka 2010. aastal, kui lisandus vaid 2320 uut eluruumi. See näitaja oli viimase kaheksa aasta väikseim, olles seega võrreldav 2003. aasta tasemega. Võrreldes 2009. aastaga vähenes kasutusele võetud eluruumide arv 23%. Kuigi eluruumide arvu kasvutempo on aeglustunud, on eluruumi keskmine pind elamufondis järjest suurenenud. 2011. aasta alguses oli eluruumi kohta 61,5 ruutmeetrit pinda – üks ruutmeeter rohkem kui 2007. aastal. Sellele on kaasa aidanud pereelamute osatähtsuse ja keskmise pinna suurenemine uute eluruumide seas.

Autor: Haldusuudised.ee