Eestlane tahab olla meeleheitlikult omanik

Heinla nentis, et üürituru arengule ei aita kaasa ka turu olukord, näiteks Tallinnas on väga suur defitsiit kvaliteetsete korterite osas. "Meil ei ole korralik ja korrektne üüriturg välja kujunenud. Buumiaegsed arendajad arendasid pigem kööktubasid ning ka kvaliteetset ostukinnisvara on vähe. Seetõttu on turul ääretult suur hulk ülehinnatud ja seisvat rämpskinnisvara, millest proovitakse iga hinnaga vabaneda. Aga vajalikke parenduskulusid ei taheta tihti teha, et üürile anda need objektid," rääkis Heinla.

Heinla rõhutas, et inimesed ei taha kehva kvaliteediga üürikorterit. Viimasel ajal pikendatakse tihti üürilepinguid, sest inimesed pole laenukõlbulikud ja kuna paremaid pakkumisi üüriturul pole, tuleb korterist kinni hoida.

"Eestlane tahab olla meeleheitlikult omanik, mis ei ole põhjendatud. Ei arvestata sellega, et inimeste vajadused muutuvad. Osta tasuks vähemalt 5aastase perspektiiviga. Kui vaja elamist ühe-kahe aasta pärast müüa, ei ole see mõttekas. Tihti kliendid ei mõtle seda üldse läbi, eriti noored. Samas pole meil ka üürimajasid sarnaselt välisriikidele. Ka seadused pole paigas, üürileandja on alati nõrgem pool, seetõttu ei taheta üürimisega tegeleda.

Osta paljud siiski ei jõua, sest kuigi pangad on nõus laenu andma, siis inimesed söövad oma palga ära inflatsiooni tõttu ning laenumakseteks raha üle ei jää. Samas on tulnud turule ka inimesi, kes ostavad just investeeringuna üürikortereid, mitte ei pane raha aktsiatesse," rääkis ta.

Autor: Haldusuudised.ee