Suurjoonelise maksupettuse eest kohtus süüdi mõistetud OÜ Tarrest Ehituse endine juht Mart Tarum teab nippi, kuidas hoolimata karistusest ka edaspidi riigihankeid võita - tuleb luua uus firma ning registri järgi end selles osalemisest taandada.
Juunis jättis riigikohus menetlusse võtmata ringkonnakohtu otsuse peale tehtud edasikaebuse, mis puudutas OÜd Tarrest Ehitus ja selle endist juhti Tarumit. See tähendas omakorda, et jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus, millega Tarrest Ehitus ühes Tarumiga süüdi mõisteti.
Süüdistuse kohaselt viis Tarum aastatel 2005-2007 võltsitud arvetega firmast välja suures ulatuses sularaha, mis võimaldas ettevõttel vähendada käibemaksukohustust ning tasumata jäi firmast raha väljaviimisel ka tulumaks. Riigil jäi maksudena saamata 16,7 miljonit krooni ehk veidi üle miljoni euro.
Riigipoolne süüdistaja, ringkonnaprokurör Dmitri Teplõhh selgitab, et tegemist ei olnud päris tavapärase arvevabriku skeemiga, mida ehitusfirmad tihti kasutavad. „Antud juhtumis kasutati võltsitud sularahatšekke, mida süüdistatav hankis vahendajate kaudu. Tõendada, et tegemist oli fiktiivsete arvetega, oli selle kriminaalasja puhul küllaltki keeruline,“ sõnab ta.
Süüdi mõistetud Tarrest Ehitus võlgneb riigile endiselt karistuseks määratud 320 000 eurot ning tasumata on endiselt ka maksud. Suure tõenäosusega võib riik neist summadest vaid und näha.
Nimelt alustasid Tarrest Ehituse omanikud juuli lõpus ettevõtte likvideerimismenetlust ja muutsid ka firma nime - OÜks Energofest. Ettevõtte endise juhi ja ühe omaniku Mart Tarumi sõnul ei jäänud neil muud üle, kuna kohtu poolt määratud rahatrahv oli Tarrest Ehitusele ülemääraselt suur.
Et riik firmalt ka tasumata makse sisse nõuaks, seda Tarum eitab. „Maksuamet loobus oma 16,7 miljoni krooni suurusest maksunõudest juba 2010. aasta oktoobris Harju Maakohtu protsessil. Maksuamet alustas maksumenetlust 2010. aastal juulikuus, millega seoses kuni juulini 2011 ei ole esitatud ühtegi nõuet,“ selgitab ta.
Maksuameti pressiesindaja Anne Osvet väidab siiski, et selle summa osas maksumenetlus veel käib. Lisaks kohtus tõendatud summale on firma suhtes tehtud 102 000 euro suurune maksuotsus, mille ettevõte on vaidlustanud.Agris Peedu, rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
 KOMMENTAAR
Tarrest Ehitus OÜ-le määratud karistus ei laiene Tarrest LT OÜ-le, kuivõrd tegemist on täiesti eraldiseisva juriidilise isikuga. Samuti ei nähtu äriregistri teabesüsteemist, et selle juhatuse liikmeks on Mart Tarum. Äriregistrist saadud andmete alusel puudub seega õiguslik alus Tarrest LT OÜ kõrvaldamiseks hankemenetlustest.
 Uus Tarrest Ehitus juba loodud
Augusti alguses on äriregistrisse kantud uus firma, mis kannab samuti nime OÜ Tarrest Ehitus. Ettevõtte kuulub Urmas Toome firmale OÜ Õigusbüroo M.O.B. Sama firma oli ka Tarrest LT omanikeringis, kui hoidis lühikest aega varem Mart Tarumile firmas kuulununud osalust.Tarrest LT võidetud riigihanked
Praegu kuulub endine Mart Tarumi osalus Tarrest LTs OÜ Ludlow kaudu Madis Tarumile. Mart Tarum ütleb siiski, et temaga registrisse kantud uus Tarret Ehitus seotud ei ole. Taust
* G. Otsa nim. Muusikakooli peahoone rekonstrueerimine, leping sõlmitud tänavu augustis, maksumus 110 984,83 eurot.
* Tallinna Lauluväljaku renoveerimistööd, leping sõlmitud tänavu mais, maksumus 97 788,24 eurot.
* Muuseumiehituse Sihtasutuse omandis olevate hoonete ehitus-, remont- ja renoveerimistööde teostaja (raamlepingu alusel) leidmine, leping sõlmitud mullu detsembris, maksumus 100 000 eurot.
Allikas: riigihangete register
Omanikud
Tarrest Ehitus (nüüd Energofest)
Mart Tarum 35%
Aile Tarum 35%Ergo Lang 30%
Tarrest LT
Aile Tarum 35%
Madis Tarum 35%OÜ Ludlow kaudu enne Mart TarumErgo Lang 30%
Tulemused
Tarrest LT 2010. aastal
Käive 1,1 mln eurot (17,6 mln kr)Kasum 0,13 mln eurot (2,1 mln kr)
Allikas: äriregister
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:07
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele