21. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Vanalinna Seltsi esindajad rääkisid üsna üheselt, et UNESCO maailmapärandisse kuuluvas vanalinnas elamine on kohati lausa põrgu. Muusikat mürtsutavad kõrtsid, lärmavad ja linnapilti lagastavad purupurjus öölokaalide kliendid, mis kõik kokku kvalifitseerub vanalinna elaniku jaoks lihtsalt talumatuks müraks,“ ütles Kõiv.

Müra on vanalinnas tõsine probleem ja keegi ei tohiks sellest mööda vaadata, lisas Kõiv. Kohalik omavalitsus ehk Tallinna linnavalitsus annab vanalinna äriettevõtetele tegutsemisloa ja peaks enne selle väljastamist hindama, millist mõju võib ettevõtte tegutsemine kaasa tuua.

Hiliste öötundide või varajaste hommikutundideni avatud lõbustusasutuse mõju on kordi suurem kui õhtupoolikul suletavate suveniiripoodide oma. Kas seda ka reaalselt hinnatakse ja milliste parameetrite järgi, Tallinna vanalinnas elavad inimesed ei tea.

Vanalinna elanike esindajad rääkisid Kõivule probleemidest, millega nad öörahu otsides on kokku puutunud. Politsei hinnang on, et nemad müra tekitamise eest lõbustusasutusi ehk juriidilisi isikuid karistada ei saa. Kui kohalik omavalitsus on väljastanud tegevusloa, on teatud müra tekitamine justkui lubatud.

Kõivu sõnul tuleb välja selgitada, milline on avalikkuse õigustatud ootus vanalinnale ja milliseid kitsendusi peab vanalinna elanik elukohast tulenevalt taluma. Riigikogu võttis tänavu veebruaris vastu korrakaitseseaduse, mis sisaldab häirimise mõistet.

Reformierakondlasest parlamendisaadik lisas, et korrakaitseseaduse rakendusseaduse jõustumine avab vanalinlastele uued võimalused oma elukvaliteedi tõstmiseks.

Autor: Haldusuudised.ee