Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurentsiamet kinnitas Eleringi hinnatõusu taotluse
Konkurentsiamet kinnitas korrigeeritud Eleringi võrgutasu 2012. aastaks, mis tähendab keskmisele leibkonnale elektrikulude suurenemist 4 euro võrra aastas.
Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2012, teatas Elering. Vastavalt konkurentsiameti selgitusele, tuleb ettevõttel igal konkreetsel tariifiperioodi aastal korrigeerida võrgutasusid. Seda mitmel põhjusel - esiteks, seoses kolmeks aastaks kinnitatud investeeringutest lähtuvate varade suurenemisega, teiseks vastavalt Konkurentsiameti poolt sätestatud kapitali hinnale ning kolmandaks, lähtuvalt viimase 12 kuu tegelikele kulu- ning ülekandemahtude andmetele. Tariifi suurus kujuneb eelnevalt nimetatud metoodikas toodud valemi alusel.
Konkurentsiamet kinnitas oma reedese otsusega, et korrigeerimistaotluse tulemusena kasvab keskmine võrgutasu 1,05s/kWh tasemelt 1,13s/kWh-ni. Tariifi muutmine tähendab Eesti keskmisele kodutarbijale (aastane tarbimise maht ca 2500kWh) elektriarve suurenemist ligi 4 euro võrra aastas.
Lähtuvalt kehtivast metoodikast korrigeeriti võrgutasu tulenevalt viimase 12 kuu (august 2010 - juuli 2011) tegelikest andmetest elektri ülekandemahtude, võrgukadude ja teiste Eleringi tegevusest mitte sõltuvatest näitajatest. Menetluse käigus täpsustus Eesti–Läti piiri ülekandevõimuste oksjoni tulude kajastamine tariifis, Vene elektri transiidi tulu korrigeeriti tarbijahinnaindeksiga ning vastavalt Konkurentsiameti kaalutud keskmise kapitali hinna leidmise juhendile arvutati uus kapitali kulu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuna Eleringi tariifi muutus mõjutab teiste võrguettevõtjate kulusid, korrigeerib konkurentsiamet tariifi muutuse võrra kindla metoodika alusel ka nende võrgutasusid. Kokku on Eestis ligikaudu 35 võrguettevõtjat, neist suurim Eesti Energia Jaotusvõrk.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.