6. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Taavi Veskimägi tänane blogisissekanne.

Igal aastal annavad Elering ja teised põhivõrguettevõtjad üle Euroopa hinnangu Euroopas olevatele elektritootmisvõimsuste piisavusele suvel ja talvel. Üldiselt on seni raportit ettevalmistavad arutelud olnud üsna rutiinsed ja põnevad vaid mõne üksiku riigi kontekstis. Kui aga vaadata eelseisva talve tootmisvõimsuste väljavaadet lisatud kaardil (riskialad sinisega), on pilt on üsna sinine. Kuigi palju sümboolsem oleks nende alade kohta kasutada musta värvi.

Loomulikult on see teema muutunud paljuski aktuaalseks tänu Euroopa keskse elektrisüsteemi, Saksamaa elektrisüsteemi pingelisele olukorrale seoses tuumajaamade sulgemisega. Kuigi juba 2011. aasta suveprognoosis sai viidatud, et kuigi üldjoontes on tootmispiisavus Euroopas tagatud, võib äärmuslike ilmatingimuste korral tekkida oht elektrisüsteemi normaalsele talitlusele.

Nüüd on aga olukord muutunud tõsiselt pingeliseks ja teema ei ole enam tavaline süsteemihaldurite business, vaid on muutunud laiemalt ühiskonnas aktuaalseks. Ja õigustatult, sest oht elektrivarustusele on ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel kontinentaal-Euroopa elektrisüsteemis kasvanud seoses tuumajaamade sulgemisega Saksmaal. Tuumajaamades toodetud elektrit on senini kompenseeritud vanade ja ebaefektiivsete söejaamade taaskäivitamise, olemasolevate gaasielektrijaamade suurema kasutamise ja uute  tuule- ja päikeseelektrijaamade tööle rakendamisega. Samas pole aga ka tarbimine konstantne. EU liikmesriikide (EU27) elektritarbimine võrrelduna 1990. aastaga on kasvanud kolmandiku võrra. Nagu juba korduvalt kirjutatud ka siin blogis, vajab areng energiat!

Ja seega võib suurema tõenäosusega kui varem ühel külmal tuulevaiksel päeval, kui päike ei paista ja tarbimine on suur, tekkida olukord, kus ei ole energiat kuskilt võtta vaatamata Saksamaa valitsuse pingutustele leida võimalusi energia impordiks Austriast, Tšehhist ja teistest naaberriikidest. Sellisel juhul tuleb viimase võimalusena süsteemi elus hoidmiseks hakata tarbimist piirama. Kõrgeima riskiga ajaks hinnatakse detsembrit ning tuleva aasta jaanuari kolmandat nädalat.

Ja  mida tuleb tähele panna, on see, et ka riigid, mis on hallid (tootmisvõimsusi on riigipõhiselt piisavalt), ei ole isoleeritud saared, vaid on mõjutatud oma naabritest ja vastupidi. Suuresti sõltuvad paljud riigid, nagu allpool toodud kaardilt näha on, naabritelt imporditud elektrist. Kui vaadata, et Soome ja Läti on sinised (st neil võib olla probleeme), mõjutab see kindlasti Eestit kui mitte teisiti, siis tarnijate suurema võimaluse läbi elektrit eksportida ja vabaturu tarbijate „kohustust“ fikseerida oma elektrihind talveks, et olla kindlustatud võimalike hinnahüpete vastu.

Autor: Haldusuudised.ee