Renditulult jäävad maksud kogumata

Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige Tõnu Toompark sõnas, et Tallinnas on 200 000 elamispinda ja hinnanguliselt võiks üüriturg moodustada sellest 15%. See tähendab, et Tallinnas on 30 000 üüri-elamispinda. Tallinnale lisanduvad Tartu, Pärnu ja miks mitte Paide ja Valga ning kindlasti on üürikortereid ka Narvas ja Rakveres, aga seal on lihtsalt turg olematu. Tartus on umbes 50 000 eluruumi, seal on üüripindu 10% ehk. Kokku võiks üüriturul olla 40 000 eraisiku väljaüüritavat korterit, kui mitte rohkem – ütleme 50 000 kõik kokku Eesti peale, arvutas ekspert. “Ma arvan, et valdavalt on üürileandjad eraisikud,” lisas ta.

Kuu keskmist deklareeritud renditulu, 2000 krooni, hindas Toompark päris täpseks. “Siin mängib rolli ka see, et üürileandjad on füüsilisest isikust ettevõtjad, kel on õigus oma tuludest ka kulud maha võtta. Siis kõlab see Eesti keskmise peale mõistlikult. See tähendabki, et need, kes seda tulu deklareerivad, deklareerivad suhteliselt õigelt, kuid konkurentsieelis on neil, kes seda eiravad.”Toompark tõdes, et maksuameti jaoks on üüritulu kontrollimine keeruline teema igal juhul ning kus sa tead, et inimesel on kaks elamispinda ja mis tingimustel ta ühes elab ja mis tingimustel keegi teises elab. “Kui raha ka ülekandega ei liigu, käib sularahas käest kätte, siis peab olem maksuametniku isiklik viha, kui ta hakkab tõestama, et jah sina oled üürileandja,” arvas Toompark.Maksuameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde ei oska hinnata kui palju jääb riigil aastas rendi- või üüritulust makse laekumata. Renditulu deklareerijate arv on aga tõusnud: 2010. aastal oli 2941, 2009. aastal 2557 ja 2008. aastal 2170 deklaratsiooni.

Autor: Haldusuudised.ee