Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas energiasääst tasub end ära?
Energiasäästu puhul on küsimus, kas see tasub end ära. Praegusel juhul veel mitte, sest tavalise inimese ning rentniku jaoks on energia kasutamine säästvatest lahendustest odavam, tunnistas Skanska EMV objektijuht Andero Laur.
Laur märkis Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tänasel konverentsil, et Skanska EMV moodustas kaks aastat tagasi rohelise algatuse töörühma, kuhu koguti erinevad eksperdid. "Et kas me julgeme tellijale anda mingeid soovitusi, et kui teed nii, hoiad raha kokku ja teenid juurde ka veel," selgitas Laur .
Ta võttis uuringutulemused kokku järgmiselt: "Ega ei julge küll! Skanska hea nimi on ka tähtis."
Lauri sõnul kasutati Karula 5 elamu projekteerimisel innovaatilist lahendust, kus katuselt koguti kokku vihmavesi ja lasti WC-potti. Insenerid tegid seejärel tasuvusarvutuse ja leidsid, et lahenduse äratasumiseks kulub 25-30 aastat. Kui arvestati aga juurde rohelise lahenduse energia- ja hoolduskulud ning see, et talvel ei saa üldse katuselt vett, tuli välja, et innovatsioon oli küll loodussäästlik, kuid sellele tuli iga aasta peale maksta.
Võiks kokku leppida, et energiatõhususe arv tähistab reaalset kommunaalkulu, tegi Laur ettepaneku. Ta näitas projekteerimisjärgus maja energiakulude jaotust, kus 54% energiakulust läks ventilatsiooni kaudu välja. Kui ehitada aga soojustagastusega ventilatsioon, maksab see 120 000 eurot. Kui panna rohkem soojustust, läheks 15 000 eurot lisaks. Soojustusel oli soojakulude vähendamisel ses mõttes suurem efekt, et ühe protsendipunkti soojakadude vähendamine maksab 2250 eurot , mis on soojustagastusega ventilatsioonist tunduvalt vähem.
"Ei saa nii, et paned lõpmatult soojustust ja soojuskadu väheneb samuti lõpmatuseni. Ühel hetkel hakkab soojustuse paksendamisest loodetav kasu vähenema. Arvutused näitasid, et selle majaprojekti puhul oli kõige optimaalsem 18 cm soojustus," lisas Laur.
Lauri sõnul ei lähe energiasääst väiksemate pindade omanikele ja üürnikele korda, kuna nii kulud kui saavutatav kokkuhoid on suhteliselt väikesed. "Hoone omanik saaks soojuskadude vähendamisest maksimaalselt kasu siis, kui ta maksaks ise kommunaalkulusid, aga siis tahaks omanik ka rohkem renti ka saada," selgitas ta.
Samas saab ekspert maja energiasäästust aru vaid siis, kui näeb pabereid. Tavainimene palja silmaga soojasäästval ning tavalisel hoonel vahet ei tee ega ole seetõttu nõus ka rohkem maksma, lisas Skanska objektijuht.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele