Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Komisjon: aastaks 2030 kallineb energia kaks korda
Euroopa Komisjoni rehkenduste järgi kallineb energia 2030. aastaks kaks korda. Ainuüksi elektri hind tõuseb ilmselt 50%.
Komisjon valmistab ette energeetika arengukava aastani 2050, mis peaks valmima detsembris. Soome ajaleht Talouselämä sai enda väitel juba nüüd kätte töömaterjalid, kus on läbi arutatud energeetika viis võimalikku arengustsenaariumi.
Lühidalt öeldes on energia tulevikus seda kallim, mida keskkonnasõbralikumalt seda ELis tootma hakatakse. Eri visioonide järgi tõuseb taastuvenergia osa 55-97%ni ning keskkonnasaaste peaks kahanema 85%. Komisjoni 18-leheküljelises dokumendis öeldakse samas selge sõnaga, et odav tuumaenergia ei kao ka aastakümnete pärast.
Sellest hoolimata tõotab ainuüksi elektri hind 2030. aastaks tõusta 50% ning kogu majapidamises tarbitav energia kallinevat lausa kaks korda. Praegu kuluvat keskmisel eurooplasel energiaarvete maksmiseks 7-8% sissetulekust.
Samas pakub Euroopa Komisjon, et pärast 2030. aastat hakkab elekter taas mõnevõrra odavnema.
Raju hinnatõus muudab energiasäästu aina kasulikumaks ning komisjon pakubki, et 2050. aastaks on hoonete energiakulu kahanenud 41%.
ELi nägemuses kerkib elektri osakaal kogu tarbitava energia seas suisa kaks korda ehk 36-39%ni kogukulust. Näiteks sõiduautode ja kaubikute tarbitavast energiast olevat 2050. aastal 65% elekter.
Komisjon kavatseb arengukava najal asuda survestama riikide seadusloomet ning määrama neile erinevaid kohustusi, mis võivad tuntavalt mõjutada majanduskasvu.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele