Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: Eesti pani põlevkivile välismaal lihtsalt käpa peale
Eesti Energia tahtis põlevkivivarud odavalt kätte saada, kuid venitab Jordaania ja Ameerika Ühendriikide õlitööstuste rajamisega Enefiti tehnoloogia väljaarendamise ja kodumaise tööstuse täiemahulise käivitamiseni, rääkis majandusminister Juhan Parts täna riigikogus.
Sotsid pärisid Partsilt aru, miks ostab Eesti Energia USA-s põlevkivi rikast maad ja investeerib Jordaania põlevkivielektri tootmisse, kui ettevõtte tegelik plaan on müüa tehnoloogiat, seda enam, et töötavat tehnoloogiat ei ole täna veel olemaski.
"Eesti Energia on omandanud Ameerika ja Jordaania põlevkivivarud soodsalt. Eesti Energia kasum tuleb esiteks sellest, et nende varude väärtus kasvab, kui me arendame edasi ja rakendame edukalt Enefiti tehnoloogiat siin Eestis," selgitas Parts. "Teiseks tuleb Eesti Energia kasum sellest, et me kasutame nendest projektides Enefiti tehnoloogiat."
Parts lisas, et Eesti Energia ei kavatse õlitööstust ennast ei Ameerikas ega ka Jordaanias ehitada enne, kui diislit ja teisi vedelkütuseid tootev õlitööstus Eestis on valmis. "Kui Eesti Energia poleks varusid omandanud ja hakkaks seda tegema siis, kui kodumaine tööstus on täies mahus käivitunud, tuleks samade varude eest tõenäoliselt maksta palju kõrgemat hinda," ütles Parts.
Eesti Energia kontrolli all on Ameerikas täna ligikaudu 2,6 miljardit barrelit õli, mille eest maksis Eesti Energia ligikaudu 2 USA senti barreli eest. "Ühel päeval, Enefiti baasil töötav õlitööstus püsti on, mõõdetaks selle varu väärtust dollarites, mitte sentides," märkis minister.
"Kuidas ja kuna me seda väärtust realiseerime ehk kui palju soovib Eesti Energia müüa ja kui palju säilitada osalust õlitööstuses, seda ei pea täna otsustama. Seda otsustatakse siis, kui on õige aeg," ütles Parts. "Õige aeg on tuletis tehnoloogia arengust, nafta hinnast ja projekti enda arengust."
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele