Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektriautod: suur plaan, vähe ostjaid
Eesti elektriautoprojektist on lõppeval aastal palju kirjutatud-räägitud, kuid ometi pole suur meediakära toonud autodele oodatud ostuhuvilisi.
Hoolimata sellest, et KredEx maksab elektriautode ostjatele masina hinnast poole kinni, on huvi sõiduriistade vastu enam kui leige – praegu soovib elektriautot osta vaid 6 eraisikut ja 11 firmat.
“Ega me oodanudki sellel aastal nendele autodele väga suurt tormijooksu,” ütles Kred Exi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Mirja Adler. “Inimesed ootavad, mida toob talv, et kuidas need autod talvistes oludes hakkama saavad. Usun, et kevadel hakatakse aktiivsemalt toetustaotlusi esitama – siis peaks ka autode valik laiem olema ning talvine kogemus on olemas.”
Ei saa öelda ka, et reklaami Eesti saastekvootide eest saadud Mitsubishi i-MiEVdele vähe oleks tehtud. Kokku kulub autode tutvustamisele-reklaamimisele 143 000 eurot ehk 2,2 miljonit krooni.Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kommentaari ei olnud eile võimalik saada, küll aga teatas ministeerium pressiesindaja vahendusel, et hindab elektriautode projekti Eestile kasulikuks.
“See on tulevikku suunatud, avangardne projekt. Praegu ei saa keegi faktidega kinnitada, et projekt on eksitus või viga, sellel teemal võime arutleda paari aasta pärast. Vaieldamatult on säästliku transpordi taristu loomine Eesti riigile väga oluline ning sellesse kuuluvad ka elektriautode laadimisvõimalused. Elektriautode valdkond areneb maailmas väga kiiresti. Kui Eesti on selle arengu esirinnas, toob see Eestisse tarku töökohti ning talendikaid noori,” teatas ministeerium.
Kuid kas on olemas ka plaan B juhuks, kui huvi nende autode vastu ei suurene ning nad jäävadki müügiplatsile seisma?
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele