Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: raha asemel pakuvad inimesed veebis isiklikke andmeid
Pea kolmveerand tarbijatest ei soostu internetis kättesaadava sisu eest maksma, kuid rohkem kui kaks kolmandikku inimestest on valmis internetis toodete või teenuste eest enda isiklikke andmeid jagama, tuvastas KPMG tehtud ülemaailmne tarbimisuuring.
"Juba viiendat aastat näitab meie uuring, et muutused tarbijate vastuvõtlikkuses uute tehnoloogiate suhtes toimuvad üha kiiremas tempos,“ sõnas KPMG ülemaailmne kommunikatsiooni ja meedia juht Sean Collins. „Üle terve maailma võtavad tarbijad uusi tehnoloogiaid ja seadmeid omaks palju kiiremini, mis tähendab teenusepakkujate, edasimüüjate, meediatööstuse, pankade ja teiste jaoks uusi võimalusi ja väljakutseid. Kõik soovivad digitaalsest väärtusahelast tükikest saada,“ lisas Collins.
2008. aastal tunnistas peaaegu pool vastanutest, et tunnevad end mobiilses panganduses väga ebamugavalt. Tänaseks on olukord täiesti pöördunud – 66% vastanutest kasutab enda mobiiltelefoni meelsasti virtuaalse rahakotina.
Uus tehnoloogia läheb kiiresti kasutusse
Mobiilseadmeid veebilehitsemiseks, uudistelugemiseks ja ostlemiseks kasutavate vastajate arv on viiekordistunud, samas kui televiisori vaatamine on vähenenud – 51% vastanutest eelistab nüüd telesaateid ja filme vaadata arvutist interneti kaudu ning 24% vastanutest nutitelefoni abil.
„Selline vastuvõtlikkus uute tehnoloogiate suhtes peaks olema üleskutseks kõikidele ettevõtetele müügi, meedia, panganduse ja teeninduse sektoris ehitada oma ärimudelisse ka digitaalne strateegia,“ märkis Collins.
Tarbija raha maksta ei taha
Hoolimata vastuvõtlikkusest uutele tehnoloogiatele on tarbijad siiski tõrksad veebitoodete ja -teenuste eest maksma. Olles ära harjunud „tasuta“ toodetega, märkis 73% vastajatest (eelmisel aastal 57%), et nad ei soostuks sisule ligipääsu eest maksma. Küll aga on üllatuslikult üha rohkem tarbijaid nõus toodete ja teenuste eest jagama enda isiklikke andmeid.
„Sel aastal oleks kaks kolmandikku vastanutest, kes kasutavad internetti või mobiilseadmeid, nõus lubama ligipääsu oma veebikasutust puudutavatele andmetele ja asukohale, saades vastu hea pakkumise,“ rääkis KPMG jaekaubanduse globaalne juht ning USA filiaali partner Mark Larson. „16-24aastaste vanusegrupis tõuseb see näitaja üle 75%,“ lisas Larson.
„Usun, et need tulemused saadavad jaemüüjatele selge sõnumi – andes tarbijatele hea põhjuse jagada enda kohta isiklikku informatsiooni, on võimalik tulla digitaalsel turul võitjaks. Mida enam suunatud ja personaalsem suhtlus tarbijatega on, seda efektiivsemaks see osutub,“ selgitas Larson.
Internet mõnel alal peamine müügikanal
Online-müügi populaarsus on uuringu andmetel järjekindlalt kasvanud. 55% vastanud eurooplastest ostavad CDsid, DVDsid, raamatuid ja videomänge meelsamini veebist kui poeriiulilt, Põhja-ja Lõuna-Ameerikas on see number koguni 76%. Ühtlasi soetab 61% eurooplastest internetist lennupileteid ja puhkusepakette. Kõige vähem ostetakse Interneti vahendusel luksuskaupu (28% vastanutest) ning 41% vastanutest märkis, et ei ostaks Interneti vahendusel toidukaupu.
Hetkel kuum
Nutitelefonide arvukuse kiire kasv on samuti kaasa toonud muutusi tarbijakäitumises. Üle 38% vastanutest kasutab nutitelefone, et poes häid pakkumisi saada ning 20% kasutab poes nutitelefone QR-koodide lugemiseks.
Ühtlasi mõjutab tarbijate otsuseid oluliselt Internetis kättesaadav informatsioon. 82% vastajatest märkis, et nende ostuotsust „mõjutab oluliselt“ teiste tarbijate hinnang ja tooteülevaated, 76% märkis oluliseks mõjutajaks võrdluslehekülgi, 73% sooduspakkumiste portaale ja 64% blogisid. „Internetist kättesaadava informatsiooni jälgimine ja manageerimine saab olema iga turundus-ja müügistrateegia võtmefaktoriks,“ märkis KPMG Eesti IT nõustamise teenuste juht Janno Kase.
Uuringust
Consumers and Convergence V: The Converged Lifestyle on viiendat korda KPMG poolt läbiviidud ülemaailmne uuring trendide kohta digitaalses tehnoloogias, kommunikatsioonis ja e-kaubanduses. Uuring viidi läbi 2011. hilissuvel 9600 16-65 aastase vastanu hulgas 31 riigis. Uuring viidi läbi Interneti vahendusel, välja arvatud Nigeerias ja Saudi Araabias, kus vastajaid küsitleti telefoni teel. Kõik vastanud pidid omama vähemalt ühte sülearvutit, tahvelarvutit, nutitelefoni või mobiiltelefoni. Saadud andmeid kaaluti mobiiltelefonide kasutajate arvuga igas riigis, et saavutada võimalikult täpsed tulemused. Tulemusi on võrreldud regiooniti ja erinevate vanusegruppide vahel ning võimaluse korral ka eelmiste aastate tulemustega.
KPMG on ülemaailmne auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustik, mis tegutseb 150 riigis ning mille liikmesettevõtetes üle maailma töötab kokku 138 000 oma ala spetsialisti. KPMG Baltics on üks juhtivaid rahvusvahelisi ärinõustamisfirmasid Baltikumis. KPMG tegutseb Eestis 1992. aastast, siin töötab üle saja ning Baltikumis kokku ligi kolmsada audiitorit ning nõustajat.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele