Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: raha asemel pakuvad inimesed veebis isiklikke andmeid
Pea kolmveerand tarbijatest ei soostu internetis kättesaadava sisu eest maksma, kuid rohkem kui kaks kolmandikku inimestest on valmis internetis toodete või teenuste eest enda isiklikke andmeid jagama, tuvastas KPMG tehtud ülemaailmne tarbimisuuring.
"Juba viiendat aastat näitab meie uuring, et muutused tarbijate vastuvõtlikkuses uute tehnoloogiate suhtes toimuvad üha kiiremas tempos,“ sõnas KPMG ülemaailmne kommunikatsiooni ja meedia juht Sean Collins. „Üle terve maailma võtavad tarbijad uusi tehnoloogiaid ja seadmeid omaks palju kiiremini, mis tähendab teenusepakkujate, edasimüüjate, meediatööstuse, pankade ja teiste jaoks uusi võimalusi ja väljakutseid. Kõik soovivad digitaalsest väärtusahelast tükikest saada,“ lisas Collins.
2008. aastal tunnistas peaaegu pool vastanutest, et tunnevad end mobiilses panganduses väga ebamugavalt. Tänaseks on olukord täiesti pöördunud – 66% vastanutest kasutab enda mobiiltelefoni meelsasti virtuaalse rahakotina.
Uus tehnoloogia läheb kiiresti kasutusse
Mobiilseadmeid veebilehitsemiseks, uudistelugemiseks ja ostlemiseks kasutavate vastajate arv on viiekordistunud, samas kui televiisori vaatamine on vähenenud – 51% vastanutest eelistab nüüd telesaateid ja filme vaadata arvutist interneti kaudu ning 24% vastanutest nutitelefoni abil.
„Selline vastuvõtlikkus uute tehnoloogiate suhtes peaks olema üleskutseks kõikidele ettevõtetele müügi, meedia, panganduse ja teeninduse sektoris ehitada oma ärimudelisse ka digitaalne strateegia,“ märkis Collins.
Tarbija raha maksta ei taha
Hoolimata vastuvõtlikkusest uutele tehnoloogiatele on tarbijad siiski tõrksad veebitoodete ja -teenuste eest maksma. Olles ära harjunud „tasuta“ toodetega, märkis 73% vastajatest (eelmisel aastal 57%), et nad ei soostuks sisule ligipääsu eest maksma. Küll aga on üllatuslikult üha rohkem tarbijaid nõus toodete ja teenuste eest jagama enda isiklikke andmeid.
„Sel aastal oleks kaks kolmandikku vastanutest, kes kasutavad internetti või mobiilseadmeid, nõus lubama ligipääsu oma veebikasutust puudutavatele andmetele ja asukohale, saades vastu hea pakkumise,“ rääkis KPMG jaekaubanduse globaalne juht ning USA filiaali partner Mark Larson. „16-24aastaste vanusegrupis tõuseb see näitaja üle 75%,“ lisas Larson.
„Usun, et need tulemused saadavad jaemüüjatele selge sõnumi – andes tarbijatele hea põhjuse jagada enda kohta isiklikku informatsiooni, on võimalik tulla digitaalsel turul võitjaks. Mida enam suunatud ja personaalsem suhtlus tarbijatega on, seda efektiivsemaks see osutub,“ selgitas Larson.
Internet mõnel alal peamine müügikanal
Online-müügi populaarsus on uuringu andmetel järjekindlalt kasvanud. 55% vastanud eurooplastest ostavad CDsid, DVDsid, raamatuid ja videomänge meelsamini veebist kui poeriiulilt, Põhja-ja Lõuna-Ameerikas on see number koguni 76%. Ühtlasi soetab 61% eurooplastest internetist lennupileteid ja puhkusepakette. Kõige vähem ostetakse Interneti vahendusel luksuskaupu (28% vastanutest) ning 41% vastanutest märkis, et ei ostaks Interneti vahendusel toidukaupu.
Hetkel kuum
Nutitelefonide arvukuse kiire kasv on samuti kaasa toonud muutusi tarbijakäitumises. Üle 38% vastanutest kasutab nutitelefone, et poes häid pakkumisi saada ning 20% kasutab poes nutitelefone QR-koodide lugemiseks.
Ühtlasi mõjutab tarbijate otsuseid oluliselt Internetis kättesaadav informatsioon. 82% vastajatest märkis, et nende ostuotsust „mõjutab oluliselt“ teiste tarbijate hinnang ja tooteülevaated, 76% märkis oluliseks mõjutajaks võrdluslehekülgi, 73% sooduspakkumiste portaale ja 64% blogisid. „Internetist kättesaadava informatsiooni jälgimine ja manageerimine saab olema iga turundus-ja müügistrateegia võtmefaktoriks,“ märkis KPMG Eesti IT nõustamise teenuste juht Janno Kase.
Uuringust
Consumers and Convergence V: The Converged Lifestyle on viiendat korda KPMG poolt läbiviidud ülemaailmne uuring trendide kohta digitaalses tehnoloogias, kommunikatsioonis ja e-kaubanduses. Uuring viidi läbi 2011. hilissuvel 9600 16-65 aastase vastanu hulgas 31 riigis. Uuring viidi läbi Interneti vahendusel, välja arvatud Nigeerias ja Saudi Araabias, kus vastajaid küsitleti telefoni teel. Kõik vastanud pidid omama vähemalt ühte sülearvutit, tahvelarvutit, nutitelefoni või mobiiltelefoni. Saadud andmeid kaaluti mobiiltelefonide kasutajate arvuga igas riigis, et saavutada võimalikult täpsed tulemused. Tulemusi on võrreldud regiooniti ja erinevate vanusegruppide vahel ning võimaluse korral ka eelmiste aastate tulemustega.
KPMG on ülemaailmne auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustik, mis tegutseb 150 riigis ning mille liikmesettevõtetes üle maailma töötab kokku 138 000 oma ala spetsialisti. KPMG Baltics on üks juhtivaid rahvusvahelisi ärinõustamisfirmasid Baltikumis. KPMG tegutseb Eestis 1992. aastast, siin töötab üle saja ning Baltikumis kokku ligi kolmsada audiitorit ning nõustajat.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Käibemaksuga või ilma? Aasta algusest muutus mõiste “uus eluase”
Arthur Taavet ning kinnitab, et ka Bigbank on viimasel ajal mitmete Eestist pärit arendajate projekte Lätis finantseerinud
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele