Parts: gaasivõrkude lahutamine on muna-kana probleem

Partsi sõnul on põhiküsimus gaasivõrkude lahutamise mõju. "Gaasi omanikering ei saa olla gaasivõrgu omanik ja seda ükskõik kus Euroopa Liidu riigis,“ lausus ta.

Parts selgitas, et valitsus teeb seda selleks, et tekiks gaasiturg, ja gaasivõrkude lahutamine ei ole kindlasti viimane samm. „Siin on muna-kana probleem ja otsustasime teha põhivõrgu eraldamise esimese sammuna. Seda selleks, et tuleks teisi gaasitarnijaid ja et hind langeks,“ täpsustas Parts.

Ta lisas, et enne, kui ei ole tekkinud gaasiturgu, ei saa Eesti ka kuigi palju gaasiturule panustada. „See on pikem eesmärk ja mina arvan, et peame selle sammu tegema,“ rõhutas Parts.

Partsi sõnul ei sea seadus tingimusi, kes saab omada gaasivõrku, samas riik näeb ette tingimused omanikule ja aktsionärile ehk võrgu omanikud ei saa olla seotud gaasi müügiga. "2015. aastast peab Eesti Gaas selle osa endast müüma. Ostja võib olla ükskõik kes, ta peab vastavama ELi reeglistikule. Ma ei saa välistada, et mingi riigi äriühing võib selle vastu huvi tunda, aga see on eraldi teema. Meie näeme, et seda ei pea ostma ja hiljem haldama riik,“ sõnas Parts.

Partsi sõnul ei vasta tõele, et gaasivõrgu lahutamine mõjutab gaasi hinda.

„Gaasi võrguomanik ja võrgutasu, see regulatsioon ja põhimõtted jäävad samaks. Euroopa direktiiv näeb ette, et ajutiselt kuni viieks aastaks võib  põhivõrguomanik taotleda suuremat tootlust. Kas seda antakse või mitte, otsustab konkurentsiamet. 0,2% oleks see mõju, kui see nii juhtuks, seda võiks nimetada väiksemaks kui marginaalne,“ lausus Parts. 

„Kuna teema on delikaatses aspektis, rõhutan, et see ei ole poliitiline käik Gazpromi või kellegi vastu. Oleme seda eelnõu teinud omanikega konsulteerides. Julgen öelda, et ma ei mäleta, et eelnõu osas oleks nii intensiivselt konsulteeritud. Oleme teinud seda tõsiselt ja kaalutletult,“ rääkis Parts.

 

Autor: Haldusuudised.ee