Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tühjalt seisvad korterid teevad ühistutele peavalu
Iseäranis külmal ajal teevad kortermajade tühjalt seisvad korterid ühistutele muret, rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
"Kuna ühistud arveldavad soojatootjaga, tähendab see, et teised korteriomanikud peavad kinni maksma ka selle inimese arve, kes küll majas korterit omab, aga toasooja eest tasuda ei kavatse," rääkis Mardi liidu teate vahendusel. "Mõnel pool on ühe omaniku käes mitu korterit ja ise ta seal majas ei ela, on korterid viinud näiteks elektriküttele ja siis kokkuhoiu mõttes korteris kütte hoopis välja lülitanud." Mardi sõnul on see aga iseäranis külmal talvel tõsine probleem, sest teiste omanike täiendavatele kuludele lisaks tekib oht, et kütmata korterid saavad maja torustikule saatuslikuks. "Torud võivad pakasega lõhki külmuda," rääkis Mardi.
"Taoliste korterite juures on tihtipeale ka probleemiks asjaolu, kuidas omanikku üles leida - küll pole ta ühistule oma andmeid, näiteks telefoninumbrit või meiliaadressi edastanud, või ignoreerib teadlikult ühistu katseid temaga kontakteeruda." Mardi sõnul on ühistu ainsaks võimaluseks alustada taolise hoolimatu omaniku vastu pikka ja kulukat kohtuteed.
Kaugküttega majades peab Mardi kõige otsetarbekamaks keskkütte mõõturite süsteemi, nõnda et omanik saab korteris toasooja ise reguleerida. "Nii saab iga omanik teada oma korteri soojakulu," rääkis Mardi.
"Inimesed muutuvad hoolikamaks, kui näevad, kuidas tarbimine konkreetselt nende rahakotti mõjutab, ega hoia näiteks talvel aknaid ristseliti lahti, et tuba jahutada. Langevad ära ka diskussioonid kortermajas, kus ühed soovivad jahedamat, teised soojemat tuba - kes tuppa rohkem sooja soovib, on nõus selle eest ka rohkem maksma."
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.
Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele