Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Odav allhange jätab sissetuleku väikesesks
Soome president Tarja Halonen ütles eelmisel nädalal, et Eesti läheb varsti Soomest mööda. Investeerimispankur Joakim Heleniuse sõnul juhtub see enne 2030. aastat.
See tähendab, et vähem kui kahekümne aasta pärast peaks eestlaste sissetulekud olema soomlastest kõrgemad. Kui aga võrrelda meie palkasid rikka põhjanaabriga, siis tundub Soomest möödumise jutt utoopia. Eesti keskmine brutopalk oli mullu kolmandas kvartalis 809 eurot. Soomes, eestlaste tööalases tõmbekeskuses, oli see aga ligi neli korda suurem.
“Madalad palgad on ikkagi vilets tulemus, mingi eelis see küll ei ole,” ütleb pankur Indrek Neivelt vastuseks küsimusele, milliseid eeliseid madalad
palgad meile võrreldes rikkamate naabritega annavad. Tema sõnul pole Eestiga võrreldes sissetulekud kõrgemad mitte ainult põhja poole vaadates, vaid juba ka pilku itta pöörates ning pole üllatav, kui inimesed välismaalt paremat teenistustotsivad.
Ettevõtja Jüri Käo sõnul on turumajanduse tingimustes makstavad palgad alati turu palgad – nõudlus ja pakkumine reguleerib neid. "Eestis ongi see häda, et päris palju on lihtsat tööd ja selle eest ei saagi palju maksta. Võtmeks on kõrgema lisaväärtusega toodete saamine Eestisse. See peaks olema strateegiline eesmärk riigis," sõnab ta.
Sama räägib ka majandusekspert Heido Vitsur, kelle sõnul riigi ekspordivõimekus, töö keerukus ja palgatase on omavahel otseselt seotud. "Kui vaadata ekspordisektorit, siis me oleme suhteliselt lihtsa alltöövõtu vallas," sõnab ta. Et olukord muutuks, peaks riik tema sõnul panustama kindlatele sektoritele ja seda teadlikult. Vitsuri sõnul on see küll kallis, ent edu saavutanud riigid just nii teevadki.
Täispikkuses pingereaga saab tutvuda tänases Äripäevas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
3
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Janar Muttik: Vanemad on väsinud taksojuhi ametist, hinnatakse mugavust ja laste suuremat iseseisvust.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele