Odav allhange jätab sissetuleku väikesesks

See tähendab, et vähem kui kahekümne aasta pärast peaks eestlaste sissetulekud olema soomlastest kõrgemad. Kui aga võrrelda meie palkasid rikka põhjanaabriga, siis tundub Soomest möödumise jutt utoopia. Eesti keskmine brutopalk oli mullu kolmandas kvartalis 809 eurot. Soomes, eestlaste tööalases tõmbekeskuses, oli see aga ligi neli korda suurem.

“Madalad palgad on ikkagi vilets tulemus, mingi eelis see küll ei ole,” ütleb pankur Indrek Neivelt vastuseks küsimusele, milliseid eeliseid madalad

palgad meile võrreldes rikkamate naabritega annavad. Tema sõnul pole Eestiga võrreldes sissetulekud kõrgemad mitte ainult põhja poole vaadates, vaid juba ka pilku itta pöörates ning pole üllatav, kui inimesed välismaalt paremat teenistustotsivad.

Ettevõtja Jüri Käo sõnul on turumajanduse tingimustes makstavad palgad alati turu palgad – nõudlus ja pakkumine reguleerib neid. "Eestis ongi see häda, et päris palju on lihtsat tööd ja selle eest ei saagi palju maksta. Võtmeks on kõrgema lisaväärtusega toodete saamine Eestisse. See peaks olema strateegiline eesmärk riigis," sõnab ta.

Sama räägib ka majandusekspert Heido Vitsur, kelle sõnul riigi ekspordivõimekus, töö keerukus ja palgatase on omavahel otseselt seotud. "Kui vaadata ekspordisektorit, siis me oleme suhteliselt lihtsa alltöövõtu vallas," sõnab ta. Et olukord muutuks, peaks riik tema sõnul panustama kindlatele sektoritele ja seda teadlikult. Vitsuri sõnul on see küll kallis, ent edu saavutanud riigid just nii teevadki.

Täispikkuses pingereaga saab tutvuda tänases Äripäevas.

Autor: Haldusuudised.ee