Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolmeks'i juht: korraliku palgaga töötaja ei varasta
Elektrimootorite ja generaatorite tootja Kolmeks AS juhataja Leho Haldna sõnul selleks et töötaja ei paneks toime kuritegu on neil investeeritud turvalisusesse ja kontrolli.
"Mul ei ole sellist kogemust. Jah, aastaid tagasi meil on olnud selliseid juhtumeid, kümmekond aastaid tagasi lihttöötajaga," rääkis Haldna kuriteoliigiks raha või varade vargusest.
Ta lisas, et see on ikkagi ettevõtte töökorralduses ja sisekorras kinni. "Meie oleme investeerinud turvalisusse, töökeskkonda ja tingimustesse. Meil on töötajatel piirkonnas keskmisest kõrgemad palgad. Ma loodan nad hindavad oma tööd ja töökohta ning ei võeta selliseid mõttetuid riske," rääkis Haldna.
Haldna sõnul on kindlasti olukord ettevõtetes selle koha peal paranenud võrreldes NSV Liiduga. " Kui inimesel on korralik töö, töökoht ja palk, siis ei ole tema jaoks mõistlik varastada. Kui ettevõtte maksab väikest palka, näiteks toitlustusettevõtetes võib see olla küllaltki levinud ning arvestatakse sellega, et nii kui nii midagi võtavad," lausus Haldna.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Haldna sõnul kui ikkagi avastatakse, et töötaja varastab, siis ei ole midagi muud teha kui sisuliselt töölt lahti lasta, kui usaldus on kadunud.
"Riigi- ja erasektori partnerlus võitluses globaliseeruva majanduskuritegevusega" konverentsil tutvustati PWC globaalne majanduskuritegevuse uuringut 2011. Värske PwC globaalne uuring näitab, et viimase kahe aastaga on majanduskuritegevus maailmas kasvanud 13%. Enamik kuritegudest pannakse toime oma töötajate poolt ja levinuim süüdlane on ettevõtte keskastmejuht. Ülekaalukalt levinuimaks kuritegevuse liigiks on "tavaline" raha ja/või varade vargus, järgnevad raamatupidamispettus, altkäemaks ja korruptsioon ning küberkuritegevus. Majandusharudest on suurima löögi all kindlustus- ja telekommunikatsioonisektor, kõige kiiremini on pahategude arv kasvanud avalikus sektoris.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.