Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palling: riik võiks anda elektriga liitumiseks sooduslaenu
Otsetoetustest efektiivsem oleks anda ettevõtjatele soodsal tingimusel laenu, leiab Eesti Energia nõukogu liige ja reformierakondlasest riigikogu liige Kalle Palling elektrivõrguga liitumisest rääkides.
„Siis ettevõtjad mõtlevad oma tegevuse paremini läbi ja on efektiivsemad,” põhjendas Palling laenuandmise otstarbekust. "Sama loogikat saab kasutada ka elektrikaabliga liitumise puhul."
Elektrivõrguga liitumise kalliduse tõstis üles president Toomas Hendrik Ilves vabariigi aastapäevakõnes, kus ta rääkis maaettevõtjast, kellele teatati, et seitsme kilomeetri kaugusel kõrgepingeliinist maksaks elektrivõrguga liitumine ligi pool miljonit eurot.
„Sellega olen nõus, et liitumine võiks olla ettevõtte jaoks paindlikum, et ta ei peaks kogu raha korraga välja maksma. Ma tean, et täna Eesti Energia teeb seda mingil määral järelmaksu korras, aga võib-olla võiks siin mõelda teatud summast 5-10 aasta jooksul,” kommenteeris riigikogu liige. „Et maksad järelmaksuga elektritarbimise koguse alusel.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täna ei ole Pallingu sõnul midagi teha, sest konkurentsiamet on reeglistiku ette kirjutanud, kuidas Eesti Energia peab iga uue investeeringu ja liitumise eest raha küsima. Need summad lähevad liitumistasule otsa. Seda Palling kindlasti ei poolda, et Eesti Energia hakkaks tegema regionaalset ettevõtluspoliitikat, kuna regionaalpoliitika rakendamiseks jaoks on PRIA, EAS jt.
Võimupoliitik kinnitas presidendi esitatud küsimusele vastates, et riigi jaoks on tähtsad nii Eesti Energia dividendid kui ka regionaalne ettevõtlus. „Kindel on see, et Eesti Energialt ei ole õigustatud oodata mõlemat,” toonitas ta.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.