Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Urmas Laur: Baltika büroohoone müük on põhjendatud
Seven Real Estate Advisors partneri Urmas Lauri sõnul on Baltika otsus kinnisvaraärist väljuda õige ja põhjendatud, sest mitmel rindel ei saa edukas olla.
„Kõik on hinna küsimus. Asukoht on perspektiivne, hooned on suures osas kaasaegsed. Ma arvan, et huvilisi kindlasti oleks, kui hind on õiglane,“ kommenteeris Laur.
Laur ei oska öelda, mis oleks büroohoone õiglane hind, sest ei tea selle hoone üksik asju. „Baltika on võtnud eesmärgiks võõrandada, siis võib eeldada, et teevad seda võimalikult parema hinnaga. Ma usun, et tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel tekib,“ nentis Laur.
Lauri sõnul oleks see positiivne uudis turule, et selline vara tuleb turule.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema hinnangul on Baltika otsus kinnisvaraärist välja minna õige ja põhjendatud. „Mitmel rindel on praegu keeruline edukas olla,“ nentis Laur.
Rääkides sellest, kas büroohoone ostja võiks olla Eestist või välismaalt, ütles Laur, et ajalugu on näidanud, et huvilisi on Eestist või väljastpoolt võrdselt. Ta lisas, et viimasel ajal on natukene ülekaalus raha väljastpoolt. „See ostja pole ilmselt väga aktiivne kinnisvaraarendusettevõte, vaid pigem rahavooge otsiv investor,“ lausus Laur.
Sel aastal plaanib AS Baltika väljuda kinnisvaraärist, müües büroohooned ja maa Tallinnas aadressiga Veerenni 24.
Ettevõte on lõpetanud 2007. aastal alustatud arendusprotsessi, kus endisest tootmishoonest on välja kujundatud terviklik Baltika Kvartal. Kvartal on rentnikega täidetud, kusjuures AS Baltika kasutab oma peakontoriks ja Moetänava kaupluseks ca 37% üüripinnast ning plaanib jätkata pinna rentimist ka pärast võimalikku müügitehingut.
Kinnistu müügiga soovib ettevõte keskenduda edaspidi oma põhitegevusele, rõivakaubandusele. Baltika on valinud kinnisvaratehingu nõustajaks Catella Corporate Finance’i. Müügist saadava summa abil vähendab ettevõte oma laenukohustust ja suurendab investeerimisvõimekust.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.