Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ja Läti kavandavad uut elektriühendust
Eesti ja Läti vahelise kolmanda elektriühenduse arendamiseks allkirjastasid Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering ja AST ning Läti põhivõrgu varade omanik LET vastastikuse mõistmise memorandumi, millega lepiti kokku uue riikidevahelise ühenduse arendamiseks tehtavad järgmised sammud.
Eesti-Läti vaheline kolmas elektriühendus on vajalik elektrituru arendamiseks kogu regioonis, kuna pärast EstLink 2 ja NordBalt kaablite valmimist on nende riikide vahel ette näha ülekandevõimsuse puudujäägi tekkimist, teatas Elering. Täiendav elektriliin tähendab seega sotsiaalmajanduslikku kasu kogu Läänemere regiooni elektriturule, mis ulatub Põhjamaadest Kesk-Euroopani.
Selle elektriliini ehitus on ka oluline osa Balti energiaturu integratsiooniplaanist (BEMIP - Baltic Energy Market Interconnection Plan) eesmärgiga ühendada Balti riikide elektriturud Euroopa omadega. Samuti on projekt osa üleeuroopalisest kümneaastasest võrkude arengukavast (Pan-European Ten Year Network Development Plan).
Planeeritud liin asub 11% ulatuses Eestis ning 89% Läti territooriumil. Liini ühenduspunktid on Kilingi–Nõmmel ning Riias, kuna eelnevate uuringute järgi on see optimaalne trass. Kokku kasvab uue liiniga Eesti ja Läti vaheline elektri ülekandevõimsus 500-600 MW võrra.
Allkirjastatud memorandumi kohaselt teevad asjaosalised omavahel koostööd, et edukalt läbi viia kõik maakasutusega seotud planeerimistoimingud ja ehitus, eesmärgiga uus liin 2020. aastaks kasutusele võtta. Esimeses staadiumis algavad ettevalmistustööd, mis hõlmavad tulevase elektriliini trassiga seotud planeeringuid ja keskkonnamõju hindamist.
Arvestades selle projekti tähtsust kogu Põhja-Balti regioonis, loodavad osalevad ettevõtted Euroopa Liidu energiainvesteeringute paketi rahalisele toetusele. Vastastikuse mõistmise memorandumis on kokku lepitud, et AST ja LET taotlevad projekti esimeses etapis TEN-E kaasfinantseerimist trassiplaneeringute ja keskkonnamõju hindamise jaoks ning kui taotlus rahuldatakse, siis alustavad kõik seotud ettevõtted alates 2013. aastast liini trassi valiku ja kooskõlastamistega sihiga viia need lõpule 2014. aastaks.
Kui planeeringute ja keskkonnamõju hindamisega takistusi ei ilmne ja ELi kaasrahastamise otsus on vastu võetud, lepivad projekti osapooled kokku edaspidises tegevuskavas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
3
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
4
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
6
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele