Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soomlased üritavad Tallinnas tabada Helsingi 90ndate kinnisvarabuumi
1Partner Kinnisvara soomlasest konsultandi Christian Ayreri sõnul on tal järjekorras kümneid investoreid, kes otsivad Tallinnasse kortereid eesmärgiga teenida Helsingi üheksakümnendatega sarnasest tõusust, edastas ettevõte.
Christian Ayreri kinnitusel on praegu palju neid huvilisi, kes kõige soodsamal ajal, kuni 2000. aastani Helsingis ostmisega hiljaks jäid ning loodavad praegu Tallinnas sarnast trendi tabada.
Ayreri sõnul peetakse Tallinna võrdlemisi turvaliseks investeeringuks, eriti näiteks võrreldes alternatiivsete riikidega nagu ebastabiilne Venemaa. “Rootsi turg soomlasi ei huvita, sest see pole piisavalt likviidne. Mõni Lõuna-Euroopa riik või ka Läti on juba liiga kauged, sest kinnisvara omamine eeldab omanikult ikka vahepeal üht-teist kohapealset asjaajamist,” ütles Ayrer.
1Partner Kinnisvara Soome klientide konsultandi sõnul on huvilisi kahte sorti – keskealine jõukas inimene, kes otsib endale teist kodu, ning need, kes näevad ostu puhtalt investeeringuna. “Esimesed vaatavad suuremaid kortereid ning oma maitse järgi,“ iseloomustas Ayer. „Investor otsib pigem mitut väiksemat, mida on kerge välja üürida.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ayreri sõnul on neil, kes otsivad endale kinnisvara, raha peaaegu alati kohe olemas. „Investorid võtavad tavaliselt laenu, mille maksetest pool loodetakse katta üüritulust ning siis müüa vara kümne aasta pärast edasi,” lisas ta.
Ayreri kinnitusel eelistavad soomlased suhelda ostmisel oma kaasmaalasega, mis tekitab neis rohkem usaldust. “Pärast notaritoiminguid ollakse juba positiivselt üllatunud, et kõik nii sujuvalt ja täpselt toimib.”
1Partner Kinnisvara nimekirjas on ootel üle 20 Soome era- ja ärikliendi, kes soovivad endale või investeerimiseks osta Tallinna kesklinna kokku sada korterit.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.