Kuigi kindlustusmaakleri tasu sõltub kindlustusmakse suurusest, ei kätke see huvide konflikti, sest kliendile antakse valida mitme kindlustuspakkumise vahel, samuti on maakleri tasud avalikud, ütles Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu tegevjuht Reet Rattur.
Intervjuu Reet Ratturiga 
Missugune roll on kindlustusmaakleril?  Kindlustusmaakler tegutseb vastavalt kindlustustegevuse seadusele kindlustusvõtja huvides.
Kas teie hinnangul esineb siin huvide konflikt - maakler on kliendi esindaja (aitab tal määrata kindlustussumma, valida parim selts/leping), kuid tasu saab kindlustusseltsidelt kindlustusmaksete järgi?Kindlustusmaaklerile võivad vahendustasu maksta nii kindlustusvõtjad kui ka kindlustusandjad. Eraisikust kindlustusvõtjale on kindlustuslepingu sõlmimine tavaliselt tasuta. Kindlustusseltsid maksavad kindlustusmaakleritele tasu kindlustuslepingute dokumentatsiooni ja andmete  kogumise ja vormistamise, sageli ka riskihindamise eest, mitte nende lepingute pakkumise või müügi eest. Kõigi vahendustasude suurused on kindlustusmaakler kohustatud vastavalt seadusele avaldama kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist ning nendest tulenevalt kindlustusmakse suurus ei muutu.
Kindlustusmaakleri tegevuses huvide konflikti ei esine, sest maakler esitab kindlustusvõtjale vähemalt 3 erineva kindlustusseltsi pakkumist (tavaliselt 5-7 erinevat pakkumist) ja soovitab parimat pakkumist ainult kindlustusvõtja kindlustushuvi alusel ja mitte mingisuguse muu näitaja või kriteeriumi alusel. See on kindlustusmaakleri seadusest tulenev kohustus. Lõpliku valiku pakkumiste hulgast teeb kindlustusvõtja ise ja see ei ole kindlustusmaakleri otsustada. Kindlustusmaakler ei saagi olla huvitatud soovitamast kindlustuslepingut lähtudes vahendustasu suurusest, sest reeglina on samades kindlustusliikides makstavad vahendustasud enamikul kindlustusseltsidel samasugused. Tavaliselt valib kindlustuslepingu välja ikka kindlustusvõtja ja üldlevinud on asjaolu, et eriti eraisikust kindlustusvõtjad eelistavad kõige soodsama kindlustusmaksega lepingut. 
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:07
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele