Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Interneti jõudmisest Eestisse möödus 20 aastat
Sel nädalal 20 aastat tagasi käivitus Eesti esimene Internetiühendus välismaailmaga.
Suhe internetiga oli juba olemas e-posti ühendusena, võimaldades välismaailmaga vahetada e-kirju, kuid seda üle ühe aeglase modemi, mis ühenduse saamiseks pidi valima kaugekõne Soome. Mõistetavalt oli selline ühendus mitte üksnes vaevarikas vaid ka ebapiisav, kuna ei võimaldanud tegelikult kasutada interneti võimalusi, teatas Eesti Interneti sihtasutus.
"Viimaseks piisaks interneti puudumise karikasse oli anekdootlik juhtum, kus üritasin üle telefoniühenduse kätte saada Helsingi Tehnikaülikooli avalikus failiserveris asuva tarkvara nimekirja. E-kirja saabumine võttis aega kaheksa tundi, sama kaua kestis ka kaugekõne ja ükski muu kiri selle aja sees ei liikunud," meenutas interneti ülesseadmises osalenud Jaak Lippmaa, praegune Eesti Interneti SA juhatuse liige.
Nii sündiski projekt, mis päädis 20 aastat tagasi esimese tegeliku internetiühenduse käivitamisega Eestis. Tegemist oli Tallinna ja Stockholmi vahelise satelliitside ühendusega, mis oma kiiruselt ületas senist kaheksakordselt, rääkis ta.
Internetiühenduse loomine välismaailmaga sai teoks tänu Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi, Rootsi Kuningliku Tehnikakõrgkooli ja Rootsi Kosmoseagentuuri koostööle.
"Kuu aega hiljem käivitasime Tartu Tähetornis ka Rootsi ja Tartu vahelise satelliitühenduse, kuna Tallinna ja Tartu vahel internetiühendus puudus. Projekti rahastas Rootsi Kuninglik Inseneriakadeemia ja filantroop Georg Soros, kes mõistis kohe sellise ühenduse kriitilist tähtsust avatud ja demokraatliku riigi ülesehitamisel," märkis Lippmaa.
"Satelliitside andis võimaluse korraldada side välismaailmaga ilma Nõukogude Liidu ja tema õigusjärglaste sekkumiseta, mis oli tol ajal loomulikult väga tähtis Eesti iseseisvuse tagamisel," lisas ta.
Esimesed .ee lõpulised domeeninimed said võimalikuks pärast .ee-tippdomeeni registreerimist 1992. aasta juunis. Esimene Eestis asuv .ee nimeserver käivitus 15. juulil 1992.
2009. aastal koondati .ee-tippdomeeni ja sellega seotud infrastruktuuri haldamine valitsuse ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu asutatud isemajandavasse ja ainult seda ülesannet täitvasse Eesti Interneti sihtasutusse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.
Enimloetud
5
6
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Vaata, milline on eluasemeturu mõistlik strateegia ja milla tasub üürihind lukustada.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele