Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Interneti jõudmisest Eestisse möödus 20 aastat
Sel nädalal 20 aastat tagasi käivitus Eesti esimene Internetiühendus välismaailmaga.
Suhe internetiga oli juba olemas e-posti ühendusena, võimaldades välismaailmaga vahetada e-kirju, kuid seda üle ühe aeglase modemi, mis ühenduse saamiseks pidi valima kaugekõne Soome. Mõistetavalt oli selline ühendus mitte üksnes vaevarikas vaid ka ebapiisav, kuna ei võimaldanud tegelikult kasutada interneti võimalusi, teatas Eesti Interneti sihtasutus.
"Viimaseks piisaks interneti puudumise karikasse oli anekdootlik juhtum, kus üritasin üle telefoniühenduse kätte saada Helsingi Tehnikaülikooli avalikus failiserveris asuva tarkvara nimekirja. E-kirja saabumine võttis aega kaheksa tundi, sama kaua kestis ka kaugekõne ja ükski muu kiri selle aja sees ei liikunud," meenutas interneti ülesseadmises osalenud Jaak Lippmaa, praegune Eesti Interneti SA juhatuse liige.
Nii sündiski projekt, mis päädis 20 aastat tagasi esimese tegeliku internetiühenduse käivitamisega Eestis. Tegemist oli Tallinna ja Stockholmi vahelise satelliitside ühendusega, mis oma kiiruselt ületas senist kaheksakordselt, rääkis ta.
Internetiühenduse loomine välismaailmaga sai teoks tänu Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi, Rootsi Kuningliku Tehnikakõrgkooli ja Rootsi Kosmoseagentuuri koostööle.
"Kuu aega hiljem käivitasime Tartu Tähetornis ka Rootsi ja Tartu vahelise satelliitühenduse, kuna Tallinna ja Tartu vahel internetiühendus puudus. Projekti rahastas Rootsi Kuninglik Inseneriakadeemia ja filantroop Georg Soros, kes mõistis kohe sellise ühenduse kriitilist tähtsust avatud ja demokraatliku riigi ülesehitamisel," märkis Lippmaa.
"Satelliitside andis võimaluse korraldada side välismaailmaga ilma Nõukogude Liidu ja tema õigusjärglaste sekkumiseta, mis oli tol ajal loomulikult väga tähtis Eesti iseseisvuse tagamisel," lisas ta.
Esimesed .ee lõpulised domeeninimed said võimalikuks pärast .ee-tippdomeeni registreerimist 1992. aasta juunis. Esimene Eestis asuv .ee nimeserver käivitus 15. juulil 1992.
2009. aastal koondati .ee-tippdomeeni ja sellega seotud infrastruktuuri haldamine valitsuse ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu asutatud isemajandavasse ja ainult seda ülesannet täitvasse Eesti Interneti sihtasutusse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
2
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
3
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele