Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuamet: enim makstakse ümbrikupalka ehituses
Maksu- ja tolliameti esindaja sõnul on viimastel aastatel ümbrikupalkade maksmine Eestis suurenenud ning kõige laialdasem on probleem ehitussektoris.
„Hiljuti toimus meil 66 ehitusobjektil vaatlused ja hinnanguliselt võime öelda, et 25% neist tuvastati see, et töötajad võivad saada ümbrikupalka. Ehitussektoris makstakse ümbrikupalka võibolla aga sel põhjusel, et nii üritatakse hoida ehitushinda madalal tasemel ja võita hankeid,“ kirjeldas hetkel Eesti ettevõtetes toimuvat ameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik Delfi Majandusele.
Kuigi Lemendiku sõnul on kõige suurem ümbrikupalkade maksmisprobleem ehitussektoris on see levinud probleem ka mujal.
„Ma julgeks öelda, et ümbrikupalkade maksmise osas on ehitussektoris probleem küll kõige suurem, kuid sellele järgnevad hulgikaubandus ja toitlustus- ning majutussektor, kus ka tegeletakse maksudest kõrvale hoidmisega, makstes ümbriku palku,“ ütles Lemendik.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.