Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taliga Euroopa tööturust: udupeent asja pole vaja
Võib-olla on see kangutatud paralleel, et kui täna räägitakse suuremast majanduse juhtimisest ELi tasandil, siis mingi paralleeli võib siit idees ka sotsiaalpoliitikaga tõmmata, ütles Harri Taliga küsimuse peale, kas hõivepoliitika vajaks ELi tasemel koordineerimist.
"Udupeent asja pole vaja, kuid pidevalt kätt pulsil hoida ja paindlikult reageerida on kindlasti oluline," ütles Harri Taliga. Näiteks Eestis on teada, et 50% mullu töötukassa tööturumeetmetest osalenutest said poole aasta jooksul tööle. "See on väga hea tulemus," ütles Taliga.
Samas maksupoliitikas pole liikmesriigid seni sekkumist sallinud. Eesti teatavasti ei taha maksustamisel erisusi, samas on nii OECD ja Euroopa Komisjon soovitanud siin maksusüsteemi muuta ja vähem maksustada madalapalgalist tööjõudu, et avaneks rohkem töö võimalusi ja hõive suureneks. Eesti raporteerib selle asemel, et kärpis kõigil tulumaksu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"See teema on õhus, et me potjomkinit harrastame," nentis Taliga.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.