Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiahindade tõus jätab Eesti ettevõtted ilma 300 miljonist eurost
Energiahindade kõikumine suurendab Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete majanduslikku haavatavust. KPMG hinnangul kaotavad Läti ettevõtted hinnatõusu korral kasumeist 451 miljonit eurot, järgneb Eesti 318 miljoni ning Leedu 283 miljoni euroga.
KPMG analüüsi „Energiahinna muutuste mõju Balti ettevõtetele“ tulemuste põhjal on Läti energiahinna tõusu suhtes Baltikumi kõige tundlikum riik.
KPMG lähtus eri energialiike hõlmava analüüsi põhistsenaariumis eeldusest, et kütusehinnad tõusevad vahemikus 2011-2016 kokku 25, soojusenergia 19 ning elektrienergia 13 protsenti.
Eestis kannatab energiahindade tõusu tõttu absoluutarvudes kõige rohkem tööstussektor ning Lätis ja Leedus transpordisektor. Kõige vähem mõjutab energiahindade kõikumine kaubandus- ja teenindussektorit, kuna seal on energia osa üldkuludes suhteliselt väike.
KPMG Baltikumi energiasektori juht Gregory Rubinchik ütles, et transpordisektori kuludest moodustas energia Lätis 30,7 ning Eestis ja Leedus ligi 10 protsenti.
Balti riigid kulutavad energia impordile 13 protsenti SKP-st, mis on märgatavalt kõrgem kui teistes Euroopa Liidu riikides. Arvestades fossiilsete energiaressursside hinnatõusuga kulutavad Balti riigid 2020. aastal märkimisväärse osa oma SKPst energia impordile, mis vähendab nende majanduse efektiivsust ning ohustab pikas perspektiivis majanduskasvu.
Hetkel kuum
Balti riike iseloomustab ka väga madal energiatarbimise efektiivsus – see on peamine kõrge energiakulu ning suure impordisõltuvuse põhjus. Energiatarbimise efektiivsust saab hinnata mõõtes naftaekvivalendi kulu kilodes 1000 euro SKP kohta.
Kui võtta Euroopa keskmiseks 100 protsenti, siis 2009. aastal oli Eestis ja Lätis kulu ligi 430 ning Leedus 315 protsenti. Samas kui Soomes oli SKP energiakulu vaid 57 protsenti Euroopa keskmisest kõrgem, kuigi riik asub Eestist põhja pool ning nõudlus energiaressursi järele on sarnane.
KPMG energiauuringu tähelepanekud
•50% uuringus osalenud suurte ülemaailmsete energiaettevõtete juhtidest arvab, et toornafta hind jääb vahemikku 111-130 dollarit barrel.
•40% vastanuist väidab, et energia hinna tõus on üks kahest peamisest väljakutsest, millega suured energiatootmisettevõtted silmitsi seisavad. Hinnatõusu järel on teisel kohal majandusregulatsioonid.
•Vahe maagaasi ja toornafta hindade vahel suureneb veelgi, kuna maagaasile pakub konkurentsi põlevkivigaas.
•On vaja suuri investeeringuid, et muuta energia tootmise protsessi ja leida uus tasakaal kütuseliikide vahel, st liikuda enam gaasi kasutamise suunas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Enimloetud
1
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele