Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Andres Trink: hea, kui kahjumlik objekt ikka lõpuni ehitatakse
Kahjumlikke ehitusobjekte on olnud enamikul, kui mitte kõigil ehitusfirmadel, aga kas neid käsitleda heategevuse või annetusena, on juba vaatenurga küsimus, ütles ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.
Tringi sõnul selgub nn. heategevuse või annetuse suurus tegelikult alles tagantjärele. „Väga oluline ja positiivne on aga see, et need objektid, kus firmad tegelikult teevad kahjumit, saavad ikkagi lõpuni ehitatud,“ rõhutas Trink.
Eelmisel nädalal avatud Lennusadama renoveerimise kohta ütles ehitusfirma ASi Nordecon suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Luman, et tegu oli tõenäoliselt suurima ühekordse eraannetusega kultuurile ning soovis anda sümboolse 3 985 767 eurose tšeki meremuuseumi juhile ja kultuuriministrile.
Äripäev küsis ehitusettevõtjailt, millised on olnud nende suuremad nn heategevusobjektid ning miks tekib olukordi, et firma peab objektile peale maksma.
„Kui vaadata ehitusettevõtete majandustulemusi, siis viimasel paaril aastal ei ole need olnud eriti positiivsed,“ rääkis Trink. „Üks põhilisi põhjusi, miks on tulnud objektile peale maksta, on sisendhindade kiire tõus. Kui sul on ehituslepingu hind fikseeritud ja leping kestab paar aastat, siis ette näha sisendhindade muutusi on üsna keeruline.“
Tringi sõnul on loomulikult ka muid tegureid, näiteks kui tegu on tehniliselt väga keerulise objektiga. „Lennusadam oligi tehniliselt väga keeruline objekt ja kõiki kulusid ette näha – seda enam, et kogemusi selliste objektide puhul on vähem – on raske,“ lisas ta.
Andres Trink ei soostunud ühtki konkreetset objekti nimetama, millele Merko Ehitus on peale maksnud. „See ei ole ettevõtte seisukohast korrektne,“ põhjendas ta. „Pealegi on meil mõned suuremad objektid, kus ettevõte lootis paremat tulemust, alles töös ja seega lõppnumbreid ei saagi veel öelda.“
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
4
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele