Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Andres Trink: hea, kui kahjumlik objekt ikka lõpuni ehitatakse
Kahjumlikke ehitusobjekte on olnud enamikul, kui mitte kõigil ehitusfirmadel, aga kas neid käsitleda heategevuse või annetusena, on juba vaatenurga küsimus, ütles ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.
Tringi sõnul selgub nn. heategevuse või annetuse suurus tegelikult alles tagantjärele. „Väga oluline ja positiivne on aga see, et need objektid, kus firmad tegelikult teevad kahjumit, saavad ikkagi lõpuni ehitatud,“ rõhutas Trink.
Eelmisel nädalal avatud Lennusadama renoveerimise kohta ütles ehitusfirma ASi Nordecon suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Luman, et tegu oli tõenäoliselt suurima ühekordse eraannetusega kultuurile ning soovis anda sümboolse 3 985 767 eurose tšeki meremuuseumi juhile ja kultuuriministrile.
Äripäev küsis ehitusettevõtjailt, millised on olnud nende suuremad nn heategevusobjektid ning miks tekib olukordi, et firma peab objektile peale maksma.
„Kui vaadata ehitusettevõtete majandustulemusi, siis viimasel paaril aastal ei ole need olnud eriti positiivsed,“ rääkis Trink. „Üks põhilisi põhjusi, miks on tulnud objektile peale maksta, on sisendhindade kiire tõus. Kui sul on ehituslepingu hind fikseeritud ja leping kestab paar aastat, siis ette näha sisendhindade muutusi on üsna keeruline.“
Tringi sõnul on loomulikult ka muid tegureid, näiteks kui tegu on tehniliselt väga keerulise objektiga. „Lennusadam oligi tehniliselt väga keeruline objekt ja kõiki kulusid ette näha – seda enam, et kogemusi selliste objektide puhul on vähem – on raske,“ lisas ta.
Andres Trink ei soostunud ühtki konkreetset objekti nimetama, millele Merko Ehitus on peale maksnud. „See ei ole ettevõtte seisukohast korrektne,“ põhjendas ta. „Pealegi on meil mõned suuremad objektid, kus ettevõte lootis paremat tulemust, alles töös ja seega lõppnumbreid ei saagi veel öelda.“
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
3
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
4
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
6
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Viimased uudised
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele