Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arstid ja haiglajuhid toibuvad masupäevadest
Viimast viisaastakut Eesti tervishoius võib võrrelda Ameerika mägedega, mille tõuse ja langusi iseloomustab haiglajuhtide palgakõver. 2008. aasta kohati rohkem kui 20% töötasu tõusule järgnes järsk langus, mis tasapisi taas tõusule pöördus. Nelja aasta tagusele tasemele pole siiski veel jõutud.
Viis aastat tagasi nägid arstid vaeva palgaläbirääkimistega ja selle taustal suurenesid ka haiglajuhtide sissetulekud. Nii tõusis 2008. aastal Tallinna Lastehaigla juhi Mall-Anne Riikjärve töötasu koos lisatasudega 23%, TÜ Kliinikumi juhi Urmas Siiguri palk 17% ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhi Tõnis Alliku teenistus 11%.
2009 jõudis majanduslangus haiglatesse ning rahavanker hakkas mäest alla kihutama. Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse manitses augustis arste kollektiivselt palku kärpima, et hoida ära arstiabi kättesaadavuse halvenemine ja kolleegide koondamine. Islandi arstid võtsid 2009. aastal vastu ühisotsuse vähendada palku 6% ning jätkasid sellise kärpega ka järgmisel aastal.
Tõnis Alliku aastatasu kahanes 2009. aastal viiendiku võrra, Siiguril 14% ja Riikjärvel 7%. Kuna arstide põhipalka on raske muuta, läksid alustuseks lisatasud. Arstid tutvusid terminiga "masupäev", mis tähendas palgata kodus istumise kõrval tööl olevatele kolleegidele tasuta lisatööd. Paljudel võttis see tahtmise Eestis jätkata.
Meedikute palgad tegid kõige suurema languse läbi 2009. aastal. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa oli sunnitud toona möönma, et palgad vähenesid üle 10%. Rehemaa iseloomustas 2010. aasta sügist nii: "Arstide ja õdede sissetulekud on viimasel paaril aastal tunduvalt vähenenud. Lisatasud on enamasti ära võetud ja haiglates on levinud vabatahtlikud-sunniviisilised palgata puhkused ehk nn masupäevad."
2010. aastal hakkasid haiglajuhtide palgad pärast langust aga mõõdukalt taas tõusma.
Loe edasi tänasest Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
2
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
3
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele