Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arstid ja haiglajuhid toibuvad masupäevadest
Viimast viisaastakut Eesti tervishoius võib võrrelda Ameerika mägedega, mille tõuse ja langusi iseloomustab haiglajuhtide palgakõver. 2008. aasta kohati rohkem kui 20% töötasu tõusule järgnes järsk langus, mis tasapisi taas tõusule pöördus. Nelja aasta tagusele tasemele pole siiski veel jõutud.
Viis aastat tagasi nägid arstid vaeva palgaläbirääkimistega ja selle taustal suurenesid ka haiglajuhtide sissetulekud. Nii tõusis 2008. aastal Tallinna Lastehaigla juhi Mall-Anne Riikjärve töötasu koos lisatasudega 23%, TÜ Kliinikumi juhi Urmas Siiguri palk 17% ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhi Tõnis Alliku teenistus 11%.
2009 jõudis majanduslangus haiglatesse ning rahavanker hakkas mäest alla kihutama. Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse manitses augustis arste kollektiivselt palku kärpima, et hoida ära arstiabi kättesaadavuse halvenemine ja kolleegide koondamine. Islandi arstid võtsid 2009. aastal vastu ühisotsuse vähendada palku 6% ning jätkasid sellise kärpega ka järgmisel aastal.
Tõnis Alliku aastatasu kahanes 2009. aastal viiendiku võrra, Siiguril 14% ja Riikjärvel 7%. Kuna arstide põhipalka on raske muuta, läksid alustuseks lisatasud. Arstid tutvusid terminiga "masupäev", mis tähendas palgata kodus istumise kõrval tööl olevatele kolleegidele tasuta lisatööd. Paljudel võttis see tahtmise Eestis jätkata.
Meedikute palgad tegid kõige suurema languse läbi 2009. aastal. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa oli sunnitud toona möönma, et palgad vähenesid üle 10%. Rehemaa iseloomustas 2010. aasta sügist nii: "Arstide ja õdede sissetulekud on viimasel paaril aastal tunduvalt vähenenud. Lisatasud on enamasti ära võetud ja haiglates on levinud vabatahtlikud-sunniviisilised palgata puhkused ehk nn masupäevad."
2010. aastal hakkasid haiglajuhtide palgad pärast langust aga mõõdukalt taas tõusma.
Loe edasi tänasest Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
4
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele