Kohus jättis EKA naabri kaebuse rahuldamata

Tallinna volikogu kehtestas mullu 16. juunil Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, millega muuhulgas määrati ehitusõigus 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ülikooli õppehoone rajamiseks. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutus eelmine, 2001 aastal kehtestatud, detailplaneering kehtetuks.

Kaebuse esitaja taotles nimetatud otsuse tühistamist ja põhjendas kaebust  põhiliselt väidetega, et Tallinna linn ei ole detailplaneeringu kehtestamisel arvestanud kaebaja haldusmenetluses esitatud vastuväidetega ning detailplaneering rikub tema õigusi seoses insolatsiooni vähenemisega alla õigusaktidega ettenähtud normi kahes kaebajale kuuluvas korteris. Samuti  oli kaebaja seisukohal, et  kunstiakadeemia hoone rajamiseks kavandatud süvendamiste käigus võib kaebaja hoone vajuda kuni 10 cm.

Tallinna linn pidas kaebust põhjendamatuks ning palus selle rahuldamata jätta. Linn leidis muuhulgas, et kaevatav otsus on tehtud põhjaliku kaalutluse järel, see ei riku kaebaja õigusi ega piira kaebaja vabadusi ning kaebaja õiguste kaitse seoses insolatsiooni vähenemisega on tagatud sisuliselt samaväärselt 2001. aastal kehtestatud eelmise detailplaneeringuga. Lisaks on detailplaneeringus ette nähtud vajalikud ning põhjendatud meetmed ehitamise ohutuse tagamiseks naaberhoonete suhtes.

EKA nõustus ja ühines Tallinna linna esitatud seisukohtadega ja põhjendustega, mis puudutasid otsuse, planeeringumenetluse ja detailplaneeringu õiguspärasust ning tõi eraldi välja, et haldusmenetluse käigus on kaebajale tehtud mitmesuguseid ettepanekuid insolatsiooni vähenemisega tekkiva kahju kompenseerimiseks. Kaebaja ei ole nendega nõustunud.

Kohus leidis otsuses, et Tallinna linn on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja seaduslikult kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase planeerimisotsuse.

Kohus selgitas, et planeerimismenetluse tulemuseks olev planeering ei rahulda linnaoludes paljudel juhtudel kõigi asjast huvitatud isikute vajadusi ja huvisid. Seadusest ja õiguspraktikast tulenevalt on kohus veendumusel, et planeerimismenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on erinevate ja sageli üksteisele vastukäivate huvide vahel tasakaalu leidmine, et maksimaalselt suurendada üldist hüvet.

Käesoleval juhul on vastustaja kohtu arvates õigesti kaalunud ja tasakaalustanud menetlusosaliste huvisid ja vajadusi arvestades nii era- kui ka avalike huvidega. Kohus leidis, et kaebuse üks põhilisi argumente, et vastustaja ei ole teostanud piisavalt kaalutlusõigust ja on ignoreerinud piirkonna elanike ning kaebaja huve, ei ole  põhjendatud ja asjaolusid arvestades ka sisuliselt õige.

Detailplaneeringu menetluse käigus tehtud insolatsiooniga seotud küsimuste analüüsi tulemusi kaebaja ei vaidlustanud, mis näitab, et ta nendega nõustus. EKA on kaebajale teinud korduvalt ettepanekuid insolatsiooniküsimusega seotud korterite probleemide lahendamiseks, kuid kaebajaga kokkulepet saavutatud ei ole. Käesoleval juhul kaaluvad üldised huvid kohtu hinnangul erahuvid üles ja seetõttu on vastustaja detailplaneeringus õiguspäraselt ette näinud võimaluse kaebaja kinnisomandi sundvõõrandamiseks, kui muud kokkulepet ei saavutata.

Kohus märkis ka, et kuigi ükski ehituse ohutuse tagamiseks ettenähtud meetmetest ei anna ilmselt 100% garantiid, et ehituse käigus kaebaja hooned ühel või teisel viisil kahjustada ei saa, võib detailplaneeringus ettenähtud meetmeid pidada asjakohasteks kaebaja ehitiste ohutuse tagamiseks ja nendele ehituse käigus võimalikult tekkivate kahjude minimeerimiseks ja kompenseerimiseks.

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule esitada otsuse avalikustamisest 30 päeva jooksul.

Autor: Haldusuudised.ee