Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Starman: võimuerakondade kavandatav seadusemuudatus võib tähendada hinnatõusu
Võimuerakondade kavandatav seadusemuudatus võib tähendada hinnatõusu televaatajatele, kui kaabel-tv operaatoritele pannakse seadusega kohustus vabalevis kommertskanalite eest edastustasu maksta, edastas Eesti suurim televisiooniteenuste pakkuja Starman oma pressiteates.
Starmani juhatuse liikme Indrek Ildi sõnul teeb koalitsioon vabalevi kanalite taasedastamiskohustusele lisaks tasu maksmise kohustust seades erakanalitele järjekordse kingituse. “Meenutan, et Kanal 2 ja TV3 vabastati ringhäälinguloa litsentsimaksust, raadiosagedused kui riiklik piiratud ressurss anti neile ilma konkursita ning tänu digipöördele kadus neil kohustus Levirale analooglevi eest maksta,” rääkis Ild. “Nüüd tahetakse seadusega tagada kommertstelejaamadele suuremad tulud.“
Ildi sõnul on arusaamatu, et selle kingituse peavad kinni maksma samuti eraõiguslikud teenusepakkujad ning nende kliendid. „Urmas Oru (Kanal 2 juht – toim.) viidatud soov saada edastustasu umbes 50 senti kuus tundub esmapilgul väike summa, aga kui arvestada seda, et pakume internetiklientidele 16 digitaalsest telekanalist koosnevad paketti 0 euro eest kuus ning 40 kanalist koosnevat paketti 4 euro eest kuus, ei tundugi see enam nii olematu kulu.”
Starmani juhatuse liikme hinnangul võib kavandatav elektroonilise side seaduse muutmiseelnõu sisuliselt kehtestada telerimaksu. “Kaabel–tv operaatorite kliendid peavad hakkama kinni maksma kodumaiste vabalevi kanalite viimise digilevi 75 000 vaatajani,” tõi ta näite. “Suurem vaatajate arv tagab aga kommertskanalitele viimase piirini täismüüdud reklaamiminutid ning kõrgemad reklaamihinnad.”
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.