Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SEB: Eesti pensionisüsteem vajab lisaks 18 miljardit
SEB prognoosi kohaselt tuleb praeguse põlvkonnale elamisväärse pensioni maksmiseks koguda 2040. aastaks pensioni II ja III sambasse 30 miljardit eurot, millest jääb ilmselt puudu 18 miljardit.
Viimase kümne aastaga on pensionisammastesse kogutud ligi miljard eurot ning järgmise 30 aastaga jõutakse sama tempo püsimisel pensionivarade mahuga 12 miljardini, millest siiski ei piisa elamisväärse pensioni maksmiseks kõigile eestimaalastele, teatas SEB.
"Euroopa sotsiaalkoodeks sätestab, et minimaalne pension peaks moodustama 40% kodaniku viimasest pensionieelsest sissetulekust. Eesti keskmise pensioni suhe netopalka on viimastel aastatel püsinud selle näitaja lähedal, kuid võrreldes teiste ELi riikidega on see üks madalamaid. Euroopa Liidu keskmine asendusmäär ulatub ligi 65%ni, mis peaks olema ka Eesti eesmärk," ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
67% inimestest loodab vanaduspõlve rahastamisel riiklikule pensionile, 47% II sambale ning 14% III sambale, ilmneb SEB ja TNS Emori maikuus toimunud uuringust. Uuringus osalenuist arvas viiendik, et nende pension võiks olla 80% pensionieelsest palgast ning 40% lepiks 60protsendise tasemega.
"Inimeste ootused pensionisüsteemile on kõrged, kuid aastatega vähenev pensione finantseerivate töötajate arv ja elanike vähene rahaline tagavara raskendavad korraliku pensioni tagamist. Kui praegu peab ühte pensionäri üleval 1,5 töötajat, siis 2040. aastal tuleb iga pensionäri kohta üks töötaja, mis seab riikliku pensionimaksmise raskesse olukorda," lisas Holst.
Selleks, et inimene saaks rahulikult 20 aastat ja enam pensionipõlve veeta, oleks vaja igal inimesel kokku koguda orienteeruvalt 66 000 eurot. Kui kõik pensionärid kokku arvestada, siis on puudujääk 18 miljardit, teatas SEB.
Panga teatel on mitmeid võimalusi, kuidas leida täiendavat raha pensionide rahastamiseks, üks lahendus puuduoleva 18 miljardi euro finantseerimiseks on täiustada III sammast, mis pole kümne aastaga tööle hakanud.
"Pensioni III sambaga, mis aitaks tagada soovitud 65protsendilist asendusmäära, on tänaseks liitunud ligi 130 000 inimest ehk üle nelja ja poole korra vähem, kui on II sambasse kogujaid. Pensioni III sambas on 0,255 miljardit eurot ehk 4,4 korda vähem kui II sambas. Inimese kohta on III sambasse kogutud 1700 eurot. Need faktid näitavad selgelt, et III sammas ei täida täies mahus oma eesmärki," lisas Holst.
"Kümme aastat on Eesti pensionisüsteemi ümber toimunud diskussioonides arutatud vaid kogu süsteemi võimalikke kosmeetilisi muudatusi. Selleks, et eelfinantseeritav Eesti pensionisüsteem oleks jätkusuutlik, on vaja loobuda ad hoc muudatustest ja keskenduda pikaajalisele pensionisüsteemi rahastamisele," lisas ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Estonia teatrit ja linnahalli kasutatakse poliitmängudeks
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele