SEB: Eesti pensionisüsteem vajab lisaks 18 miljardit

Viimase kümne aastaga on pensionisammastesse kogutud ligi miljard eurot ning järgmise 30 aastaga jõutakse sama tempo püsimisel pensionivarade mahuga 12 miljardini, millest siiski ei piisa elamisväärse pensioni maksmiseks kõigile eestimaalastele, teatas SEB.

"Euroopa sotsiaalkoodeks sätestab, et minimaalne pension peaks moodustama 40% kodaniku viimasest pensionieelsest sissetulekust. Eesti keskmise pensioni suhe netopalka on viimastel aastatel püsinud selle näitaja lähedal, kuid võrreldes teiste ELi riikidega on see üks madalamaid. Euroopa Liidu keskmine asendusmäär ulatub ligi 65%ni, mis peaks olema ka Eesti eesmärk," ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

67% inimestest loodab vanaduspõlve rahastamisel riiklikule pensionile, 47% II sambale ning 14% III sambale, ilmneb SEB ja TNS Emori maikuus toimunud uuringust. Uuringus osalenuist arvas viiendik, et nende pension võiks olla 80% pensionieelsest palgast ning 40% lepiks 60protsendise tasemega.

"Inimeste ootused pensionisüsteemile on kõrged, kuid aastatega vähenev pensione finantseerivate töötajate arv ja elanike vähene rahaline tagavara raskendavad korraliku pensioni tagamist. Kui praegu peab ühte pensionäri üleval 1,5 töötajat, siis 2040. aastal tuleb iga pensionäri kohta üks töötaja, mis seab riikliku pensionimaksmise raskesse olukorda," lisas Holst.

Selleks, et inimene saaks rahulikult 20 aastat ja enam pensionipõlve veeta, oleks vaja igal inimesel kokku koguda orienteeruvalt 66 000 eurot. Kui kõik pensionärid kokku arvestada, siis on puudujääk 18 miljardit, teatas SEB.

Panga teatel on mitmeid võimalusi, kuidas leida täiendavat raha pensionide rahastamiseks, üks lahendus puuduoleva 18 miljardi euro finantseerimiseks on täiustada III sammast, mis pole kümne aastaga tööle hakanud.

"Pensioni III sambaga, mis aitaks tagada soovitud 65protsendilist asendusmäära, on tänaseks liitunud ligi 130 000 inimest ehk üle nelja ja poole korra vähem, kui on II sambasse kogujaid. Pensioni III sambas on 0,255 miljardit eurot ehk 4,4 korda vähem kui II sambas. Inimese kohta on III sambasse kogutud 1700 eurot. Need faktid näitavad selgelt, et III sammas ei täida täies mahus oma eesmärki," lisas Holst.

"Kümme aastat on Eesti pensionisüsteemi ümber toimunud diskussioonides arutatud vaid kogu süsteemi võimalikke kosmeetilisi muudatusi. Selleks, et eelfinantseeritav Eesti pensionisüsteem oleks jätkusuutlik, on vaja loobuda ad hoc muudatustest ja keskenduda pikaajalisele pensionisüsteemi rahastamisele," lisas ta.

Autor: Haldusuudised.ee