Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elering: varustuskindlus on järgmiseks kümnendiks tagatud
Täna avaldatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande järgi on elektriga varustatus tarbijatele plaanitud võrgu ja tootmise investeeringute teostumisel järgmiseks kümneks aastaks tagatud.
Suurem osa tarbitavast elektrist on kodumaist päritolu, tootmisvõimsusi on piisavalt, võrkude olukord on rahuldav ja elektriturg toimib hästi, teatas Elering.
Aruandes on vaadeldud Eesti varustuskindlust senise riigipõhise lähenemise asemel enam regionaalsest vaatepunktist lähtuvalt, kuna ühtne elektriturg ja riikidevahelised ühendused annavad lisaks Eestis asutavatele tootmisvõimsustele täiendavaid võimalusi tarbijate elektrivarustuse tagamisel.
Eleringi prognoosi kohaselt kasvab elektritarbimise osakaal kogu energiatarbimises võrreldes muude energiakandjatega kiiremini, aastaseks kasvuks jääb keskmiselt 2,4% ning tõenäoline aastas tarbitav elektrikogus 2025. aastal on 11,9 teravatt-tundi. Arvestades eelnevaid tarbimise prognoose on elektri tootmisvõimsused Eestis järgmiseks kümnendiks piisavad, et tagada tarbijate varustamine elektriga nii tiputarbimise ajal kui ka ekstreemsete ilmastikuolude korral.
Aprilli seisuga oli Eesti elektrisüsteemiga ühendatud 184 megavatti (MW) tuuleelektrijaamasid, 584 MW koostootmisjaamasid ning 1800 MW muid elektrijaamasid. Eleringile on praeguseks teada antud 341 MW ulatuses uute tootmisvõimsuste lisandumisest, millest suurimaks on Auvere Elektrijaam võimsusega 274 MW.
Eelmise aastaga võrreldes on olulisemateks muutusteks Narva Elektrijaama otsus tuua teise uue põlevkivi ploki ehitamine ühe aasta võrra lähemale, s.o. aastasse 2019. Eleringile teadaolevalt võib täiendavalt lisanduda 416 MW ulatuses tootmisvõimsusi, kuid elektritootjad ei ole nende jaamade ehitamist veel otsustanud.
Samal ajal on pikemas perspektiivis ette näha muutusi kasutatavate tootmisvõimsuste osas, kuna osa täna töös olevaid suuri elektrijaamasid on lähedal oma eluea lõpule.
Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul on üks võimalik arengustsenaarium Eesti majandusarengut toetava energiavarustuskindluse tagamisel mitte arvestada ainult elektritootmist Eestis, vaid aktsepteerida osa tarbimise katmist ka ühenduste põhiselt elektriimpordiga teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Seda juhtudel, kui sealsed elektrijaamad suudavad pakkuda turule odavamat elektrit. Ideaalis võiks Eesti olla turupõhiselt elektrit eksportiv süsteem, sest ühendusvõimsused on selleks piisavad.
"Osaliselt ühendustele tugineva varustuskindluse absoluutne eeldus on Balti riikide Venemaa ühendatud elektrisüsteemiga sünkroontööst lahti sidumine ja ühinemine Kesk-Euroopa sagedusala ja üleeuroopalise elektrituruga," lisas Veskimägi.
Eleringi suurimad investeeringuobjektid Eesti elektritarbijate varustuskindluse tagamiseks lähimal viiel aastal on Kiisale Avariireservelektrijaama ehitamine, Aruküla 330 kV alajaama ehitamine, EstLink2 rajamine ning Tartu-Viljandi-Sindi õhuliini rekonstrueerimine.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
5
Viimased uudised
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Janar Muttik: Vanemad on väsinud taksojuhi ametist, hinnatakse mugavust ja laste suuremat iseseisvust.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele