Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pertens: meie hankeid tühistati paarikümne miljoni euro eest
Lemminkäinen Eesti AS juhatuse liige Sven Pertens sõnas, et Merko Ehituse juhatuse esimehe Andres Trinki ettepanek muuta riigihangete seadust ja anda pakkujatele võimalus küsida hankijatelt kompensatsiooni on õiglane.
“Ma arvan, et ettepanek on tegelikult mõistlik ja loogiline. Sellepärast et eelmisel aastal ainuüksi meie poolt võidetud ja selle järel tühistatud hangete kogumaht ulatus paarikümne miljoni euroni. Ja kui arvestada seda, et iga hanke kokkupanekuks on vaja igal ettevõtjal mingisugust ressurssi...” arutles Pertens. Pertens rõhutas, et hanke nimel teevad mitmed inimesed nii sees- kui väljaspool firmat päris palju tööd, et saada kõik vajalikud dokumendid kokku.
Teise probleemina tõi Pertens välja, et ettevõtja ei tea enam pärast hanke võitu oma tegevust planeerida. “Ei tea ta, kas see hange tegelikult läheb tööle ja ta on nagu mingis ooteasendis või ooteseisundis kuude viisi ja siis selgub, et see hange ikkagi tühistatakse, kuna tellijal ei olnud raha või tellija tahtiski teada, palju see asi maksab ja korraldas selleks hanke. Tegelikult see on ettevõtja suhtes ebaõiglane,” arvas Pertens. “Et ettevõtja teeb kulutusi. Kui ta ei võida seda hanget, siis on see tema enda viga. Aga kui ta võitis hanke ja tellija ilma väga hea põhjenduseta selle hanke ikkagi ära tühistab, kuna selgub, et nii palju raha ikka ei ole, siis…”
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.