Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kraas: teenindussektoris raske leida tööjõudu
Ettevõtete juhtidelt saadud info põhjal võin öelda, et sobiva tööjõu puudus on suur ja esmajärjekorras on raske leida tööjõudu teenindussektoris, märkis EVEA juhatuse liige Kersti Kraas.
"EVEA ei ole viimasel ajal teinud ühtegi tööjõudu puudutavat uuringut, seega üldistada sektoripõhiselt ei ole võimalik. Küll aga võin öelda ettevõtete juhtidelt saadud info põhjal, et sobiva tööjõu puudus on suur," märkis Kraas, kelle hinnangul on esmajärjekorras raske leida tööjõudu teenindussektori valdkondades, kus palgatase ei ulatu Eesti keskmiseni.
"Samuti on aga näiteks raske leida ka sobiva kompetentsiga juriste.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siin on võimalik olukord, kus erialaliselt spetsialiseerunud töötajad küsivad töötasu, mida tööandja ei suuda maksta," lisas Kraas.
"Tööjõu liikuvus on suur, töötajad liiguvad parema töötasu poole, see on küll tuntav," märkis Kraas, kelle sõnul on meie probleemiks siiski oskustega töötajate vähene saadavus.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse liikme Felix Mägusa hinnangul vastab see tõele, et teenindussektoris on töötajatega kitsas. "Tõepoolest, töötajatega on kitsas, konkurssidele palju soovijaid ei tule, oskustega töötajaid on vähe. Suveks on palju taotlejaid suvetööle majutuses, kuid need on noored, kel kogemust pole ja nemad tahavad vaid 1-2 kuuks tulla. Pikemasse töösuhtesse ja õige motivatsiooni ja attitudega inimesi on vähe," märkis Mägus.
Seda, et sektoris oleks tunda ka palgasurvet ettevõtetele Mägus ei kinnitanud, kuid lisas, et pigem võiksid ettevõtted heale töötajale rohkem maksta. "Inimesed tahavad ikka rohkem palka saada, kuid ma arvan, et täna, kui on ettevõtete majanduslik olukord paranenud ollakse valmis ka pisut rohkem maksma, kui saadakse sellele vastu ka head tööd. See pole probleemiks, et oleks palgasurve väga suureks läinud, kuid on arusaadav, et inimesed ootavad rohkem raha, elu on ka kallimaks läinud ju," lisas Mägus.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.