Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Osula remondib Tallinna bussijaama miljoni euro eest
Hugo ja Tiiu Osulale kuuluv Tallinna Bussijaam OÜ investeerib Tallinna bussijaama renoveerimisse miljon eurot.
„Oleme teadlikud, et tegemist on reisijate jaoks teatavat ebamugavust valmistava protsessiga, kuid loodetavasti mõistetakse meie püüdlusi pakkuda paremat ja nauditavamat teenust ning koos elame selle perioodi üle“ sõnas Tallinna Bussijaam OÜ juhatuse liige Andres Osula. Tema kinnitusel säilivad busside väljumisplatvormide juures kõik vajalikud bussijaama funktsioonid nagu piletimüük, reisijate informeerimine, sularahaautomaat, pakihoiu teenus ja avalik tualett.
Ehitustööde tulemusel uueneb nii bussijaama välisilme kui interjöör kaasaegsemaks, valgusrikkamaks ning reisijatele mugavamaks, suureneb reisijate kasutuses oleva ootesaali ja kohviku pind. Lisaks vahetatakse välja kogu informatsioonisüsteem ning reisijate paremaks teenindamiseks alustab tööd infolett. Piletimüügi kiiremaks teostamiseks paigaldatakse iseteeninduslikud automaatkassad.
Ettevõte sõlmis täna ehituslepingu rekonstrueerimiseks OÜ Astlanda Ehitusega,töid alustatakse 25. juunil ja tööde eeldatav tähtaeg on selle aasta november.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna Bussijaam OÜ omanikud on Hugo ja Tiiu Osula. Ettevõte teenis 2010. aastal ca 1,7 mln eurose käibe juures 96 000 eurot puhaskasumit.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.