Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SEB: enamik kodulaenu võtjatest ei pea oma laenumakset mõistlikuks
SEB korraldatud uuringust selgus, et mõistlikuks peetakse kuni kolmandikku sissetulekust hõlmavat kodulaenu makset. Enamikel kodulaenu võtjatest on suurim kodukulu laenumakse.
Kõige suurem koduga seotud kulu on SEB uuringu järgi laenumaksed – seda 62 protsendil vastajatest. Mõistlikuks määraks pidas enamik (82 protsenti vastanutest) alla 30 protsendilist kulu sissetulekust.
Hetkel arvavad 44% küsitletutest, et nende laenumaksed on ebamõistlikult suured.
Samas sai uuringust järeldada, et alates 2010. aastast on asutud elu viima vahepeal edasilükatud otsuseid - 31 protsenti laenusaajatest vahetab üürikorteri oma kodu vastu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas märkis, et veerand eesti keelt kõnelevatest klientidest kolib uude koju üüripinnalt. Üle poole vene suhtluskeelega klientidest võtab laenu omaette elama asumiseks. Naised valivad meestest veidi sagedamini esialgu vähemriskantse lahenduse – kodu ostmise asemel üürimise ja lükkavad laenu võtmise edasi.
SEB laenuteemaline kodulaenu-uuring viidi läbi 2012 kevadel. Uuringus osales 2118 kodulaenu omavat klienti.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.