Kolme tuhande elanikuga Tõrva linna juhtide Riigikohtuni välja jõudnud võidukas kohtuvaidlus suurettevõttega Infragate pani veetorustikke rekonstrueerivates omavalitsustes tiksuma viitsütikuga pommi – teoorias on oht, et Eesti peab Euroopa Liidule reeglite rikkumise tõttu maksma tagasi kümneid miljoneid eurosid, kirjutab Postimees.
Tõrva linna jaoks oli see piir vanas rahas 20 miljonit krooni ja seda kõike põhjusel, et umbes 100 miljoni kroonise kogumahuga Tõrva veevärgi uuendamise projekti koostas oma ala suurtegija AS Infragate Eesti ehk endine Eesti Veevärk Konsultatsioon.
Häirekell hakkas Tõrva linnajuhtide peas helisema, kui sama ettevõte registreerus projekti valmimise ehitusliku järelevalve konkursile, kuid mis Infragate ärimudelis paistab see olevat tavapärane.
Nii oli otsus eelistada Infragatele teist, poole kallimat pakkumist, isegi mõistetav, ent Infragate ei soovinud omanikujärelevalve eest küsitud 69 000 eurost nii kergelt loobuda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tõrvale lõpuks õiguse toonud kohtuotsus jätab formaalselt Infragate eemale Tõrva veevärgi ehituse järelevalvest ja ka 69 000 eurost, kuid sisuliselt tähendab see, et kõik teised Euroopa kaasrahastusel tehtud veevärgiehitused, mille projekti on koostanud ja järelevalvet tegi või teeb Infragate, on sattunud raha tagasinõudmise ohtu.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.