"Arvutust pole me teinud, aga võrreldes buumiajaga on ikka ruumi liikuda. Ja kas nad peavadki liikuma sinna tasemele, seda ma ei oska öelda. Kunagi inflatsioon teeb oma töö ja ilmselt need hinnad ka sinna jõuavad, aga millal, seda ei oska öelda," sõnas Laur.
Hinnatõus võib Lauri sõnul tekkida sellest, et vabade pindade osakaal paremates büroomajades muutub väga väikeseks. Vakants läheneb viiele protsendile ja olukorras, kus üürnikel ei ole enam väga uute pindade valikut ja nad soovivad laieneda või oma asukohta muuta, on nad paratamatult nõus selle eest suuremat hinda maksma. Teiselt poolt näevad omanikud, et majad on täis saanud, et viimased pinnad - neid või kallimalt välja üürida, et ei pea enam meeleheitehindadega üürima.
"Ma arvan, sealt see tulebki - nõudluse ja pakkumise tasakaalupunkt tõuseb kõrgemale," sõnas Laur.
Ent Ülemiste City juhatuse esimees Gert Jostov on optimistlik. Ta arvab, et kriisieelsed hinnad saabuvad norrakate prognoosist varemgi.
"Ega ehitushinnad sellest kriisieelsest ajast oluliselt odavamad ole. Ükskord peab jõudma sinnamaani, kus saadav rendihind on ehitushinnaga vastavuses, vastasel juhul ei olekski mõtet äri teha. Ma arvan, et need rendihinnad kerkivad oluliselt kiiremini - või on isegi täna kerkinud," rääkis Jostov.
Samas ei pruugi öeldu käia Tallinna kesklinna kohta. "Kesklinnas on tulenevalt maa hinnast rendihind oluliselt kõrgem. Aga ehitushinnale ta [üürihind - toim.] vastab tänagi," sõnas Jostov. Hetkel pole ta sõnul uut bürood võimalik odavamalt arendada kui 11 eurot ruutmeeter.
"11-14 eurot võiks olla see vahemik - mis on enam-vähem sama, mis ta oli kriisi eel," sõnas Jostov.
Lähemalt loe esmaspäevasest Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee