Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööõnnetused juhtuvad „julgete poistega”
Tööinspektsioon on tänavu järelevalve käigus tuvastanud 113 (neist 51 ehitustel) kaitsevahendite mittekasutamisega seotud rikkumist.
Väga sage rikkumine on kaitseprillide ja kaitsekiivri mittekasutamine, kommenteeris tööinspektor Rein Nelis. „”Julged poisid” pelgavad katusetöödel turvarakmeid ja –köisi. Segab liikumist ja ei saa kiiresti tööd teha,” rääkis Nelis. „On toodud näiteks, et jalgu jäänud turvaköis võib põhjustada kukkumise. Seda saab loomulikult vältida, kui köisi õigesti kasutada.”
Probleeme on ka kõrvaklappide ja kõrvatroppide kasutamisega.
Tänavu on Eestis juhtunud 64 tööõnnetust, mille on otseselt põhjustanud kaitsevahendite mittekasutamine.
Kaitseprillide puudumisest tingitud tööõnnetused:
Mööblitööstuse töötaja ei vabastanud krundipihusti väljavahetamisel süsteemi täielikult rõhu alt. Krundivooliku lahtikeeramisel pritsis vooliku vahelt töötajale silma krunti, kuna süsteemis oli jääkrõhk. Pärast silma pesemist otsustas töötaja arstile mitte minna, vaid pöördus arstile alles kahe päeva pärast. Silma tekkis kemikaalist põhjustatud põletik.
Lihatööstuse töötaja lisas pesusüsteemi uut pesuainet. Selle käigus sattus lahjendatud pesuainet talle silma. Tagajärg – silma ärritus pesuainega.
Tööstusettevõttes lendas autokraana remondi käigus haamrilt metallikild töötajale silma. Tagajärg - parema silma sarvkesta lahtine haav koos silmasisese võõrkehaga.
Toiduainetootmises puistas töötaja kotist jahu kolusse, mille käigus paiskus jahutolm talle näkku. Silmaarst tuvastas, et nisujahu oli kriipinud ja vigastanud silma sarvkesta.
Arvutiremondifirmas plahvatas kontrolleril akut vahetades vana aku, mille tulemusena pritsis kannatanule hapet silma. Tagajärg – silma põletus.
Turvajalanõude puudumisest tingitud tööõnnetused:
Puidufirma tööline tõstis saepuruplaati saeraamile, plaat libises käest ja kukkus talle varbale. Tagajärg - parema jala suure varba lõpplüli killustunud murd.
Hetkel kuum
Loomi laudast jooksid mõned loomad laiali ja neid taga ajades lõi töötaja vasaku jala varba vastu kivi. Jalanõud olid tööks mittevastavad - kummisegust kerged sandaalid. Tagajärjeks vasaku jala teise varba luumurd.
Kaitsekinnaste puudumisest tingitud tööõnnetused:
Tööstuskaupade kaupluse laos lõikas müüja lahti metall-lindiga pakitud lillepotte ning vigastas metallklambriga kätt. Tagajärg – lahtine haav.
Keemiaettevõttes tabas operaatori kätt villimisliinilt pudenenud pudel ja sellest valgunud lahus kutsus paar päeva hiljem töötajal esile allergilise reaktsiooni. Tagajärg vasaku käe keemiline põletus.
Toitlustusettevõtte töötaja tõmbas ahjust paljakäsi välja friikartuliresti. Tuline rest põletas ta peopesa.
Kaitsekiivri puudumisest tingitud tööõnnetused:
Laadimistööl kummardunud töötaja ei märganud üles tõustes väljaulatuvat konstruktsiooniosa ning lõi pea ära. Tagajärg - lahtine peahaav.
Harvesteriga langetatud puu kukkus metsas raietöid teinud töölisele. Tagajärg ajupõrutus, koljuluu murd. Töötaja suri hiljem haiglas. Mingi abi oleks olnud kindlasti kaitsekiivrist, mida töötaja ei kandnud.
Turvarakmete ja ankurdatud turvaköite puudumisest tingitud tööõnnetused:
Laevaremondiettevõtte maaler puhastas korvtõstukis pargase metallpinda. Töö käigus väljus ta korvtõstukist pargase tekile, kuid jättis turvarakmed kinnitamata. Tekil kaotas ta tasakaalu ja kukkus ca 5m kõrguselt tsehhi põrandale. Tagajärg - parema abaluu murd, parema kodarluu mõra, parema küünarnuki murd.
Ronimisel mööda statsionaarset redelit 4-korruselise hoone katusele kukkus töötaja alla. Statsionaarne redel oli varustatud julgestusseadisega turvarakmete kinnitamiseks ning töötajale oli kasutamiseks antud turvavahendid, mida ta ei kasutanud. Tagajärg - mõlema jala luumurrud.
Katusetööl libises töötaja märjal katusel ja kukkus ca 4 m kõrguselt maapinnale. Kuna räästas puudusid piirded, oleks pidanud kasutama turvarakmeid koos ankurdatud turvaköiega. Tagajärg - parema reieluukaela murd ja parema kodarluu murd.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
4
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele