Keskkonnainspektsioon tõi välja kaheksa tüüpjuhtu, kus ettevõte või eraisik on ehitusjäätmete käitlemisel eksinud.
1. Kodanik MM täitis maikuus X kinnistul ja Y kinnistul asuvat metsateed eterniidijäätmetega.2. Kontrollimisel tuvastati, et maaüksusele katastritunnusega … on omavoliliselt ladestatud suures koguses ehitus- ja lammutusjäätmeid, autokoorem filmide ilmutuskemikaale, elektroonikajäätmeid, suurjäätmeid, pinnase jäätmeid, autode lammutusjäätmeid ning muid segaolmejäätmeid (riided, jalanõud jne).3. P.T. viis korteri koristamisel tekkinud segaolmejäätmed kinnistule Räsna külas. Segaolmejäätmed olid tekitatud korteri eelmise elaniku poolt. Menetlusalune isik P.T. tunnistas, et viis korterist jäätmed Räsna külla metsa alla, kuna ei saanud elada oma naise ja kahe lapsega niiskuse ja jäätmete sees.4. Viimase paari aasta jooksul ladestas kodanik I.V. ebaseaduslikult N kinnistul asuvas elamus tekkivad segaolmejäätmed oma kinnistule selleks otstarbeks rajatud 12 x 5 m suurusesse süvendisse eesmärgiga vabaneda jäätmetest nende kõrvaldamise teel ning hoida kokku rahalisi vahendeid.5. Laekus kaebus, mille kohaselt OÜ territooriumil uue laohoone juures maetakse ehitusjäätmeid. Sündmuskohal tuvastati, et paikneva kinnistu kagunurgas on teostatud pinnase täitmist ja katmist mullakihiga. Inspekorite korraldusel kaevati kopaga täidetud ja mullaga kaetud alale kaks kontrollauku. Esimesest kontrollaugust tuvastati soojustusvilla tükikesi. Teisest kontrollaugust tuvastati, et pinnase täiteks on kasutatud värvitud puitu, poroloonitükke, kilejäätmeid ja kipsplaaditükke.6. OÜ on 2011. aastal paisu taastamise eesmärgil paigutanud purunenud paisule ja ka paisu äärde jõkke kive, pinnast jms. Tuvastati, et paisutuse pealmine kiht oli veega jõkke uhutud, nähtavale olid tulnud poolikud tellised (ehitusjäätmed), mis olid samuti osaliselt paisul, osaliselt vees. Paisu purunenud osale ja jõkke oli paigaldatud ehitus- ja lammutusjäätmeid (poolikud punased tellised) jäätmekoodiga 170102, mulda ja killustikku.7. 2011. a septembri alguses ladustas T.T. ehitise lammutamise käigus tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed võõrale kinnistule. Ehitus- ja lammutusjäätmete ladustamiseks nimetatud kinnistule puudus kinnistu omaniku nõusolek.8. Inspektorid tuvastasid, et X külas on kinnistule ebaseaduslikult ladestatud ehitusjäätmed. Jäätmed on ladestatud kinnistut läbiva tee ääres olevasse kraavi. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt vastutas tema selle eest, et jäätmed ladestati ebaseaduslikult selleks mitte ettenähtud kohta. 18. või 19. detsembril. palus ta oma õe sõbral viia välja jäätmed ja panna need maja juures asuvasse prügikonteinerisse. Õe sõber oli need tõstnud auto peale ja viinud kuhugi oma kodu ligidale metsa alla.9. Kodanik R.P. ei kandnud hoolt, et naftaprodukte sisaldavate naftasaaduste hoidmisehitiste lammutamisel tekkinud jäätmed (jäätmed jäätmekoodiga 16 07 08*, 17 05 03*) ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. R.P. ei pakendanud toimunud lammutustööde käigus tekkinud ohtlikke jäätmeid, mistõttu valgusid ohtlikud jäätmed maapinnale, reostades maapinda ja põhjustades otsese ohu keskkonnale. Olles jäätmevaldaja ei andnud R.P. lammutustööde käigus tekkinud kõiki ohtlikke jäätmeid (jäätmed jäätmekoodiga 17 05 03*- ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas) käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule, vaid ladestas osa nendest lammutuskohas maapinnale.Allikas: Keskkonnainspektsioon
Autor: Haldusuudised.ee
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
„Neutra jaoks on jätkusuutlik kinnisvaraarendus olnud algusest peale põhimõtteline väärtus, mitte lihtsalt turutrend,“ tunnistab Neutra Grupi juht Kenneth Karpov. Seepärast lähtub Neutra kinnisvara arendades rahvusvaheliselt tunnustatud BREEAM-i ja LEED-i sertifikatsioonide nõuetest, et nende uute hoonete keskkonnamõju, energiakasutust ja sisekeskkonna kvaliteet vastaks kaasaja nõuetele.