Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Iraanil jääb sanktsioonide tõttu saamata 133 miljonit päevas
Naftasanktsioonide tõttu jääb OPECi suuruselt kolmandal naftatootjal Iraanil päevas saamata 133 miljonit dollarit. Alates sanktsioonide jõustumisest on Iraani naftatarned langenud poole võrra.
Sanktsioonid, mis keelavad Iraani nafta ostmist, vedu ning rahastamist, jõustusid 1. juulil. Alates sellest on Iraani naftatarned langenud 1,2 miljonit barrelit ehk 52 protsenti. Bloombergi hinnangul jääb Iraanil aastas selle tõttu saamata 48 miljardit dollarit tulu.
Iraan on ähvardanud takistada nafta liikumist läbi Pärsia lahe ning see tõstis märtsis toornafta hinnad kolme aasta kõrgeimale tasemele. Kuid suurenenud naftatootmine Saudi Araabias ning aeglustuv globaalne majandus on takistanud naftahindade tõusu.
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) suurim naftatootja Saudi Araabia pumpab päevas rohkem kui 10 miljonit barrelit naftat. See on ligi 30 aasta kõrgeim toodang ning 22 protsenti suurem kui 2010. aastal, selgub Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Iraan ekspordib praegu hinnanguliselt 1,1 miljonit barrelit naftat päevas. Eelmine aasta eksportis Iraan päevas 2,3 miljonit barrelit. Müügist saamata tulu hinnatakse 133 miljonile päevas. Arvesse on võetud 2012. aasta Iraani keskmine toornafta hind Aasias, milleks on 110,6 dollarit barrel.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.