Merko Ehitus teenis kasumi

II kvartali käive kasvas aastaga 20,8 protsenti, 59,1 mln eurole. Ettevõtte hinnang peamistele lähikvartalite ehitusturgu mõjutavatele tendentsidele ei ole võrreldes eelmise kvartaliga oluliselt muutunud, kirjutati kvartaliraportis.

Merko Ehituse kasum ületas Swedbanki ootust. Swedbank ootas ehitusettevõttelt 0,25 mln eurost kasumit 59,38 mln eurose käibe juures. Käive tuli Swedbanki ootusest veidi väiksem

2012. aastal tuleb endiselt enamus uusi Balti riikide suuremahulisemaid ehituslepinguid avalikust sektorist ning on rahastatud Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest. Arvestades jätkuvalt kõrgeid tellijapoolseid nõudmisi garantiidele ja pikki maksetahtaegu, on koormus ehitusettevõtete käibevahenditele endiselt suur ning konkurentsis pusimiseks on oluline ettevõtete võimekus rahavoogude juhtimisel. Osadel ehitusettevõtetel võib tekkida raskusi piisavate garantiide hankimisega tulenevalt tagatiste puudumisest. Tugevama omakapitali baasi ja madalama võlakoormusega ehitusettevõtetel on eeldusi oma turupositsiooni suuremate ehitustellimuste segmendis tugevdada.

Suurematel riigihangetel jätkub tihe konkurents. "Jätkuvalt võib prognoosida riiklike tellimuste puhul hinnariskide ja projekteerimisvigadest tulenevate kulude jätmist töövõtjate kanda, mis võib riskide realiseerumisel negatiivselt mõjutada ehitusettevõtete majandustulemusi," märkis ettevõtte. Lähtudes ehitussektori madalast kasumlikkusest ja varasemate aastate negatiivsetest majandustulemustest, eriti teedeehituse valdkonda puudutavas osas, ei saa ehitusettevõtted endale uusi kahjumlikke objekte lubada. Riskide hindamine ja maandamine ehituspakkumiste tegemisel on muutunud uha olulisemaks ja sellele pööravad ehitusettevõtted järjest suuremat tähelepanu.

Positiivse tendentsina on ettevõtte hinnangul märgata eratellijate aktiivsuse tõusu ärikinnisvara arendusprojektide ettevalmistamisel, mida toetavad suhteliselt tugevad sisetarbimise näitajad. Leedu turul on märgata suurenevat huvi era- ja avaliku sektori koostööprojektide käivitamise vastu.  Korterituru aktiivsus kõigis kolmes Balti riigis on jätkuvalt madal võrreldes kriisieelsete aastatega, ehkki on järk-järgult paranenud. Käivitunud on mõnede varasemalt külmutatud korteriarendusprojektide elluviimine, mis on suurendanud uute korterite pakkumist. Korterite ostjad on uha enam orienteeritud ehituskvaliteedile ja lahtuvad ostuotsuste tegemisel infrastruktuuri (parkimine, teenused, logistika) olemasolust piirkonnas. Pangalaenude kattesaadavust korteritehingute finantseerimisel võib hinnata suhteliselt heaks kõigis kolmes Balti riigis, mida toetab ka jätkuvalt madal euribori tase.

Autor: Haldusuudised.ee