Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Narvas lõpetati rohelise elektri tootmine
Eesti Energia teatas, et lõpetab riigi tagasiulatuva piirangu tõttu Narvas rohelise elektri tootmise.
Seoses valitsuse kooskõlastusringile läinud elektrituru seaduse muutmise eelnõuga, mis kehtestab tagasiulatuvalt 375 GWh piiri rohelise elektri tootmisele Balti elektrijaama koostootmisplokis, lõpetati Narva elektrijaamades hakkepuidust taastuvenergia tootmine, teatas ettevõte.
„Alates sellest nädalast põletame hakkepuidu asemel Narvas 100% põlevkivi. Põlevkivist elektri tootmine on küll suurema keskkonnamõjuga, kuid kuna kavandatav seaduse muudatus jõustuks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2012, otsustasime peatada biokütuse kasutamise vältimaks ettevõttele kahjumi tekitamise riski,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas Raine Pajo.
Pajo sõnul on kahetsusväärne, et eelnõus piiratakse just kõige väiksemat toetust vajavat taastuvelektri tootmist. „Põlevkivi ja puiduhakke koospõletus elektri ja soojuse tootmiseks on odavaim viis taastuvelektri tootmiseks, sest see vajab kõige väiksemat toetust. Lisaks aitab see oluliselt vähendada elektritootmise keskkonnamõju ilma, et seaksime ohtu elektritootmise varustuskindluse,“ lisas Pajo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Põlevkivi ja biokütuste koospõletus on peale kavandatavat taastuvenergia toetuste muutmist elektritarbijale odavam kui uute tootmisvõimsuste, nt tuulikute rajamine, kuna taastuvenergia tootmiseks saab kasutada olemasolevaid elektrijaamu. Näiteks tuulest toodetud elektri eest garanteeritakse tänases turuolukorras tootjale 9,3 senti kilovatt-tunnist ja biomassi kasutavale suurele elektrijaamale planeeritakse eelnõuga tuluks 7,1 senti kilovatt-tunnist.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.