Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maakler on kuningas
Kui Eesti üürnikud on alandlikult leppinud sellega, et maakler küsib vahendustasuks ühe kuu üüri, siis viimase aja trendiks on, et sellele vahendussummale lisatakse veel 20 protsenti käibemaksu.
Eesti Päevaleht kirjutab, et ehkki võlaõigusseaduse järgi peaks maakleritasu maksma vaid üürileandja, soosib plahvatuslikult kasvanud üürnike arv maaklerite isetegevust.
„Võlaõigusseaduse paragrahvi 658 lõike 1 järgi peab maakleritasu maaklerile maksma käsuandja ehk antud juhul siis see inimene, kes maakleri kaudu korteri üürile annab,” selgitas tarbijakaitseameti esindaja Siiri Erala. „Samas ei välista ega keela see seadusepunkt osapooltevahelisi muid kokkuleppeid. Seega ei ole Eestis väljakujunenud olukord, kus maakleritasu küsitakse enamasti üürnikult, seadusevastane.”
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.