Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nelja Energia pani nurgakivi Vinni biogaasijaamale
Taastuvenergiaettevõtte Nelja Energia pani eile koostöös Askoterm OÜ-ga nurgakivi Vinni valda rajatavale biogaasijaamale.
Selle aasta sügiseks kerkiv kompleks on biogaasi- ja koostootmisjaam, kus sõnnikust ja lägast toodetakse esmalt biogaasi ning sellest omakorda elektri- ja soojusenergiat. Vinni biogaasijaama maksumus on viis miljonit eurot ning selle ehitust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Biogaasijaama elektriline ja soojuslik võimsus on 1363 kW ning jaam hakkab aastas tarbima ligi 90 000 tonni läga ja sõnnikut, mis kogutakse ümbruskonna farmidest. Kogusest suudab jaam aastas toota 9600 MWh elektrit ja sama palju soojusenergiat.
Genereeritud elektrit hakkab Nelja Energia müüma vabaturul ja soojusenergia on plaanis müüa Vinni asula kaugküttevõrku. Koostootmisjaama soojusenergia katab Vinni asula vajadusest umbes 50%.
OÜ Vinni Biogaas juhatuse liikme Rafik Asadovi sõnul on lisaks soodsamale soojusenergiale kohalike inimeste jaoks biogaasijaamal positiivne mõju ka piirkonna õhukvaliteedile. „Sõnniku töötlemisel elimineeritakse sellele iseloomulik väävlihais ja seega paraneb ka elukeskkond. Samuti saab läbitöödeldud sõnnikut ja läga kasutada põldudel väetisena,“ rääkis Asadov. Ta lisas, et biogaasijaama valmimine võimaldab muuta piirkonna farme keskkonnasõbralikumaks. Põldudelt saab kaotada sõnnikuaunad ja lautade juurest tahesõnnikuhoidlad.
Vinni Biogaas OÜ suuromanikud on Askoterm OÜ ja Nelja Energia grupp, kaasatud on ka projektis osalevad farmerid. Nelja Energia suurimad aktsionärid on Vardar Eurus (60%), omanikud Norra Buskerud`i maakonna omavalitsused ja NEFCO, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD, 11%) ning Eesti investorid (29%).
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
3
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele