Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Algasid EstLink 2 merekaabli paigaldustööd
Norra firma Nexans Norway AS alustas täna Eesti ja Soome vahelise teise elektriühenduse EstLink 2 merekaabli paigaldustöid kaabli maaletõmbamisega Ida-Virumaal Aseris.
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul peaks EstLink 2 rajamine andma Eesti ühiskonnale ca 50 miljonit eurot sotsiaalmajanduslikku kasu aastas.
EstLink 2 merekaabel valmis Norras ja see paigaldatakse mere põhja kahe ligikaudu 75 kilomeetri pikkuse osana. Merekaabli kumbki osa kaalub 5800 tonni. Kaabli paigaldamiseks saabus Eestisse kaablipaigalduslaev Nexans Skagerrak, mille kandevõime on 7000 tonni.
Soome poolel Porvoo lähistel algab merekaabli paigaldamine eeldatavalt selle aasta novembris-detsembris. Kaabli lõplik ühendamine, testimine ja vastuvõtmine toimub järgmisel aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uue ühenduse kogupikkus on 170 kilomeetrit, mis koosneb 14 kilomeetri pikkusest õhuliinist Soomes, ligi 145 kilomeetri pikkusest merekaablist Soome lahe põhjas ja 12 kilomeetri pikkusest maakaablist Eestis.
Ühenduse otstes on konverterjaamad, mis muundavad alalisvoolu vaheldusvooluks ja vastupidi. Alalisvoolukaabel ühendatakse Soome ülekandevõrku Anttila alajaamas ja Eestis Püssi alajaamas Ida-Virumaal. Konverterjaamade ehituseks vajalike seadmete tarnimine ja nende paigaldamine algas selle aasta sügisel. Suurem osa töödest konverterjaamade rajamisel ning õhuliini ja maakaabli ehitamisel lõpeb selle aasta lõpuks.
EstLink 2 võimsus on 650 megavatti, millega kasvab Eesti ja Soome vaheliste ühenduste koguvõimsus 1000 megavatini. Projekti eelarve ulatub kokku ligikaudu 320 miljoni euroni, mis jaguneb võrdselt kahe riigi süsteemioperaatorite Eleringi ja Fingridi vahel. EstLink 2 saab 100 miljoni euro suuruse toetuse EL-i majanduse elavdamise paketist.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.