Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Algasid EstLink 2 merekaabli paigaldustööd
Norra firma Nexans Norway AS alustas täna Eesti ja Soome vahelise teise elektriühenduse EstLink 2 merekaabli paigaldustöid kaabli maaletõmbamisega Ida-Virumaal Aseris.
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul peaks EstLink 2 rajamine andma Eesti ühiskonnale ca 50 miljonit eurot sotsiaalmajanduslikku kasu aastas.
EstLink 2 merekaabel valmis Norras ja see paigaldatakse mere põhja kahe ligikaudu 75 kilomeetri pikkuse osana. Merekaabli kumbki osa kaalub 5800 tonni. Kaabli paigaldamiseks saabus Eestisse kaablipaigalduslaev Nexans Skagerrak, mille kandevõime on 7000 tonni.
Soome poolel Porvoo lähistel algab merekaabli paigaldamine eeldatavalt selle aasta novembris-detsembris. Kaabli lõplik ühendamine, testimine ja vastuvõtmine toimub järgmisel aastal.
Uue ühenduse kogupikkus on 170 kilomeetrit, mis koosneb 14 kilomeetri pikkusest õhuliinist Soomes, ligi 145 kilomeetri pikkusest merekaablist Soome lahe põhjas ja 12 kilomeetri pikkusest maakaablist Eestis.
Ühenduse otstes on konverterjaamad, mis muundavad alalisvoolu vaheldusvooluks ja vastupidi. Alalisvoolukaabel ühendatakse Soome ülekandevõrku Anttila alajaamas ja Eestis Püssi alajaamas Ida-Virumaal. Konverterjaamade ehituseks vajalike seadmete tarnimine ja nende paigaldamine algas selle aasta sügisel. Suurem osa töödest konverterjaamade rajamisel ning õhuliini ja maakaabli ehitamisel lõpeb selle aasta lõpuks.
EstLink 2 võimsus on 650 megavatti, millega kasvab Eesti ja Soome vaheliste ühenduste koguvõimsus 1000 megavatini. Projekti eelarve ulatub kokku ligikaudu 320 miljoni euroni, mis jaguneb võrdselt kahe riigi süsteemioperaatorite Eleringi ja Fingridi vahel. EstLink 2 saab 100 miljoni euro suuruse toetuse EL-i majanduse elavdamise paketist.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vanasadama kinnisvaraarenduse algus pole enam kaugel. Tallinna Linnavolikogu võttis 2. aprillil 2026 vastu Tallinna Sadama kaks detailplaneeringut: „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala“ ning „D-terminali ja lähiala“, millele Tallinna linn korraldab lähiajal avaliku väljapaneku. Menetluses on veel kolm detailplaneeringut: „Admiraliteedi basseini ümbruse“, „Vanasadama põhjaosa“ ning „Vanasadama lõunaosa“. Lisaks on Tallinna Sadam kaasatud kahe krundiga teisel pool Reidi teed Tuukri tänavaga seotud detailplaneeringusse.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Käib selektsioon. Siin on eduvõtmed, mille poole agaramad juba kätt sirutavad
Tegemist ei ole turu nõrgenemisega, vaid selektsiooniga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele