Kuidas registreerida üürikorter elukohaks?

Kui korteriomanikule üürnikud sobivad, siis sissekirjutuse andmine fikseeritakse üürilepingus. Üürilepinguga saab seada tingimused ja tärminid: näiteks võimaldab korteriomanik üürnikule üürilepingu kehtivuse ajaks sissekirjutuse, mis lõpeb siis, kui üürileping lõpeb või kui see poolte kokkuleppel lõpetatakse.

Isegi kui kokkulepet üürilepingust ei tulene, on üürnikul õigus üüripind enda elukohaks registreerida. Kui üürilepingu lõppemisel üürnik andmeid registris ei muuda, on üürileandjal õigus avalduse alusel üürnikud, kes enam sellel pinnal ei ela, välja kirjutada. Seetõttu ei peaks üürileandjad sissekirjutust pelgama.

Kuna mõnikord müüakse kinnisasja, mis on koormatud üürilepinguga, siis tasub teada, et üürilepingu kohta käiv märge kinnistusraamatus kaitseb üürnikku omanikuvahetusega kaasneva lepingu ülesütlemise ohu eest võõrandamisjuhtude ja koormamise korral. Kui üürilepingu kohta on märge kinnistusraamatus, saab ostja üürilepingu üles öelda üksnes tungiva omavajaduse esinemisel, st ostja peab olema suuteline näitama, et ta vajab üüritud pinda tungivalt ise. Märge üürilepingu kohta kantakse kinnistusraamatusse kinnistusraamatuseaduses (KRS) sätestatud korras. Kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Järelikult võib nii üürnik kui ka üürileandja esitada avalduse üürilepingu kohta käiva märke kandmiseks kinnistusraamatusse.

Kui kinnisasi on koormatud üürilepinguga, peab ostja arvestama, et üürileping jääb kehtima ka uue omaniku suhtes, sõltumata sellest, kas üürilepingu kohta on kinnistusraamatusse märge tehtud või mitte. Kui üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märget tehtud ei ole, on ostjal õigus üürileping kolme kuu jooksul asja omandamisest üles öelda, teatades sellest kolm kuud ette.

Autor: Haldusuudised.ee